Sotside uued juhid pidid hakkama kulusid kärpima. Valimiskulutuste katteks on vaja ka teist laenu
„Lõpuks käisin raamatupidaja juures ja viimases faasis oli mul juba adekvaatne ülevaade,” kirjeldas juuni alguses sotside peasekretäri kohale kinnitatud Rannar Vassiljev, kellele jagati algselt infot nagu oleks erakonna laenukoorem väiksem kui see tegelikult on.
Kuigi juba aprilli alguses käendas terve rida SDE juhatuse liikmeid ja juhtivpoliitikuid 300 000 euro suurust laenu LHV pangast, ei ole see ja parlamendierakondadele jagatav riiklik toetus olnud piisav, et kõiki riigikogu ja europarlamendi valimiste ajal tehtud kulutusi õigeaegselt ära katta.
„Meil on, jah, 300 000 eest üks laen võetud ja siis on jäänud veel kohustusi ülesse, mis vajavad tegelemist,” märkis Vassiljev. Kuigi riigikogu valimistega tekitasid oma eelarvesse korraliku augu viiest parlamendierakonnast neli, haigutas valimiste järel suurim miinus nii Keskerakonna kui Reformierakonna eelarves, kus see küündis miljoni euroni.
Maksid kõige enam riigikogu koha eest
Samas kõige kallimaks läks riigikogu koht maksma just sotsidel, kes käisid ühe koha eest välja üle 152 000 euro kampaaniakulusid. Talle järgnes erakond Isamaa ligi 129 000 euroga ning kolmas oli Keskerakond ligi 103 000 euroga saadiku kohta. Aastases vaates olid sotsid märtsi lõpuks üle 536 000 euroga miinuses.
Vassiljevi sõnul lisandus sellele veel üle 100 000 europarlamendi valimise ja üldkoguga seotud kulud. Kui pangalaen välja jätta, jäi erakond ka teises kvartalis miinusesse. Sotside kulud olid 303 345 eurot, tulusid aga laekus vaid 230 780 euro eest. Tänaseni üleval olevad kohustused on ennekõike seotud kahtede valimistega.
Kuigi see ei ole veel erakonna juhatuse tasandil arutlusele tulnud, tahab Vassiljev teha ettepaneku täiendava laenu võtmiseks, et kõik valimistega üleval arved makstud saaks.
„Minu nägemus on, et tahaks selle probleemi lahendada ära nii, et need, kes ei ole arvestanud, et nad oma raha pikemalt kätte saavad, saaks oma rahad kätte ja me saaks need laenuga ära ajastada,” selgitas sotside peasekretär, kelle hinnangul peaks erakond niiviisi toime tulema. Kuigi hea oleks saada aasta lõpuks arvetega ühele poole, oleneb kõik laenu suurusest.
Seda, millisesse suurusjärku täiendav laen jääks, Vassiljev öelda veel ei osanud. „Me peame läbirääkima veel ja vaatama, mis me ise teenindada jõuame ja kui palju suudame me muudest allikatest ilma laenuta maksta ära üleval olevaid arveid,” märkis ta. Hetkel on erakonnal üleval kohustusi umbes 350 000 euro väärtuses.
Kärpinud personalikulusid, kaaluvad ka bürookulude piiramist
Sotside peasekretäri kinnitusel on erakond juba asunud ka kulutusi kärpima, peaasjalikult palgakulude arvelt. See on tähendanud ka büroo poolepealt mõne inimese koondamist ja tähtajaliste lepingute lõppemist. Täna jääb kontoritöötajate arv tublisti alla kümne inimese.
Kaalumisel on ka kontorikulude kärpimine, mis võib tähenda kas büroopinna vähendamist või kontori, mis täna asub Toompea jalamil pubi Pööbel teisel korrusel, mujale kolimist. „Need on praegu läbirääkimiste järgus,” sõnab Vassiljev.
Riigikogu valimistel paistsid sotsiaaldemokraadid silma ka sellega, et erinevalt mitmest teisest parlamendierakonnast ei olnud seekord nende taga suurte annetustega ettevõtjaid. „Eks see on ka asi, millega me tegelema peame, et laiendada annetajate poolt ja summade mõttes annetusi suurendada,” tõdeb Vassiljev. Läbirääkimised selleks tema kinnitusel käivad.
Sotsiaaldemokraate on peetud ka viimaste riigikogu valimiste suurimateks kaotajateks, kuna eelmises riigikogu koosseisus oli neil 15 kohta, nüüd ainult kümme. See tähendab ka riikliku toetuse olulist vähenemist. Kui eelmise parlamendikoosseisu ajal oli see sotsidele veel üle 200 000 euro kvartalis, siis nüüd peavad sotsid piirduma 131 000 euro suuruse toetusega.
