Meenutus eelmisest kriisist: miks peatas Ansipi valitsus toona sissemaksed teise sambasse?
Rahandusminister Martin Helme toetuse saanud Isamaa liidri Helir-Valdor Seederi ettepanek II pensionisamba maksete ajutise peatamise kohta ei üllata ja eeskuju on selleks olemas - eelmise kriisi ajal lõi toonane Andrus Ansipi valitsus pretsedendi ning peatas riigi maksed II sambasse.
Rahandusminister Martin Helme on Seederi üleskutsele toetust avaldanud ning tõdenud, et pensionimaksete peatamine vabastaks riigile 400 miljonit eurot.
Eelmise finantskriisi ajal 2009. aastal oli olukord teine, sest laenu lihtsalt ei olnud võimalik saada. Ka survestas riiki lisaks tööpuuduse järsule kasvule ning järsule majanduslangusele ka kavandatav euroga liitumine, milleks tuli täita Maastrichti kriteeriumid ehk kindlad rahandus- ja majandusreeglid.
Toonane Andrus Ansipi valitsuse rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas 2009. aasta jaanuaris: „Raskel ajal pole sundsäästmisest loobumine vale. Ma ei toeta süsteemi muutmist, kuid [sissemaksete] ajutine vähendamine võib olla mõistlik, kui eesmärgiks on euroga liitumine.”
Riigikogu võttis 2009. aasta 14. mail vastu seadusemuudatuse, millega peatati riigi sissemaksed alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. Seadusemuudatusega anti ka inimestele valikuvõimalus: soovijatel oli võimalus enda sissemakseid 2010. aastast avalduse alusel jätkata ning sellisel juhul lubas ka riik endapoolsed maksed hiljem tagasi teha.
Taastamine 2012. aastal
Erand tehti aastatel 1942–1954 sündinud inimestele, kes said õiguse esitada avaldus, et sissemaksete tegemine tavapärases määras (2% + 4%) jätkuks juba 2010. ja 2011. aastal. Aastal 2011 toimusid sissemaksed teise pensionisambasse erikorra alusel ehk riik maksis 2% ja inimene ise 1%. Alates 2012. aastast taastus kord, kus inimene ise maksis 2% ja riik lisas sellele 4%.
Nendel pensionikogujatel, kes jätkasid aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2% ulatuses, riigilt 4% lisaks saamata, oli aastatel 2014–2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2%, millele riik lisas automaatselt 6%. Soovi korral sai liitunu aastateks 2014–2017 suurendada ka oma sissemakse osa, makstes neljal aastal 2% asemel 3%.
Analüütik Andres Võrk kirjutas 2009. aasta aprillis ajakirjas Maksumaksja, et maksete peatamisest kaotavad fondid ning fondijuhtide palgad vähenevad. Vastuseks arvamustele, et maksete peatamisega väheneb pensionisüsteemi usaldusväärsus, kirjutas Võrk: „Tõepoolest, seda ta teeb. Aga naiivne on see, kes seda seni on lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult on süsteemi juba senigi mitu korda muudetud või pole reeglitest kinni peetud. Ja see on pidevalt muutnud I ja II samba tulususe vahekorda. Seega kõik need ilusad joonised, mida kampaaniate ajal pangatellerid meile pensionidesuuruse kohta näitasid, ei kehti nagunii.“
Kümmekond aastat hiljem...
Martin Helme kirjutas eile sotsiaalmeedias: “Muide, vaadates, kuidas majanduskriis sõidab teist korda 10 aasta jooksul nagu muruniiduk üle kõigist sammastest, kõlab lausa piinlikult kogu see jutt, mida veel mõne nädala eest räägiti tulevikuks kõrvale panemisest.”
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul ei ole aga teise samba maksete peatamine praegu hea mõte. "Teise samba maksete peatamise mõte ei ole hästisihitud ja vahetu mõjuga meede. Riik ei peaks tänases olukorras tegema kärpeid ja see on kärpe tegemine tulevaste pensionäride arvelt. Nüüd kus varade väärtused on kukkunud, ei ole kõige parem aeg lõpetada pikaajalist investeerimist," lausus Müller tänasel pressikonverentsil.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots kommenteeris samuti, et poliitikute ettepanek on nagu halb korduv unenägu. "Mitu korda on vaja ühe reha otsa kolistada? Esialgset plaani pensioniraha laiali jagada põhjendati kehva tootlusega, mis on muuhulgas tingitud just sellest, et eelmises kriisis maksed peatati!
Kui ise ei tea, siis Google aitab - turud liiguvad üles-alla. Juba mitusada aastat. Osta kallilt ja müüa odavalt ei ole hea strateegia! Eriti teiste rahadega," rõhutas Ots. Ta selgitas, et - kõige klassikalisemate investeerimise põhitõdesid üle korrates - kõige hullemad otsused tehakse siis, kui müüakse põhja lähedal. "Ajalugu näitab, et alati olukord taastub, turud taastuvad. Tänane olukorras, mis eskaleerus sisuliselt nädalaga ja kus meil ju ettevõtlust justkui enam polegi, ei ole ju küsimust, et see ei taastuks," arutles Ots.
"Tegime samasuguse otsuse eelmises kriisis - Jürgen Ligi on põhjendanud juba, et siis olid põhjused teised, sest toimus eurole üleminek ja laenu oli kehv saada - isegi kui nii oli, siis otsus oli ikkagi halb. Sellest said innustust nüüd „pensionireformijad"."
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles võimaliku maksete peatamise plaani kohta, et kapitali kogumine vanemaks eaks on igati põhjendatud. "Kui me eeldame, et (globaalne) süsteem laiemalt jääb püsti, siis mina pean põhjendatuks küll vanemaks eaks kapitali kogumise ja riskimise jätkamist. Päris ikka nii ei ole, et kõrge hinnaga oli jube tore osta ja oluliselt madalamaga nüüd äkki ei ole. Kui osta, siis kogu aeg ja iga hinnaga - ning lõpuks saab konkreetse varaklassi keskmise tootluse kätte."
