See on esimene pääsuke 400 miljonilt eurolt miljardi euroni tõstetud võlakirjaprogrammis.

Riik võiks teha aastast pikemaid võlakirju. Senistel tingimustel võlakirjad keskpangas tagatiseks ei sobi.

„Seda on raske hinnata, kui palju see tugipakett maksma läheb ja kui pikalt eriolukord kestab. Suurusjärguna miljard tundub mulle loogiline, kuigi loodetavasti jääb lõplik kulu väiksemaks," ütles Eesti Panga president Madis Müller Ärilehele antud intervjuus. „Kui juba emiteerida võlakirju, siis mõistlik oleks teha seda väikse varuga. Selle laenu saab hiljem lihtsalt tagasi maksta, sest veel kord: intressid on ülimadalad."

Ta märkis, et peab Eesti valitsusele headel tingimustel laenuandmist väga tõenäoliseks.

Praegu on võlakirjaturul tormilised ajad. Näiteks finantsnõustamisfirmast Superia märkis Henrik Igasta, et USA raha- ja võlakirjaturul toimuvad kummalised sündmused. USA pikaajaliste võlakirjade tootlused on üles visanud nagu ka dollari rahaturuintressid, kuigi USA keskpank langetas järsult intressi. Dollar on maailmavaluuta.

„Võimalik, et oleme hakanud nägema trendi murdepunkti, mis on kestnud 1981. aastast saadik," lausus ta aina langenud intressitasemete kohta. „Võlaturutootlused võivad hakata lähenema ajaloolisele keskmisele."

Austraalia ja Hongkong külvavad ülekantud tähenduses rahvale helikopterilt raha ja et USA plaanib sama teha, võivad olla inflatsioonised ootused hakanud kasvama, mida peegeldavad kõrgemad intressid ja võlakirjade tootlused.

„Kuna Euroopa Keskpank hoiab intresse kunstlikult madalal tasemel, on kasulik olukorda kasutada ja võlakirju välja lasta," lausus ta. „Võimalik, et õige aeg on mööda lastud. Võlakirjade väljalaskmise teemal on aastaid räägitud. Mida varem riik raha turult võtab, seda parem. Turg on veel lahti ja finantsturgudel piisavalt likviidsust."

Küll aga on tähtis teada, milleks raha kasutatakse.

Kuni aastaste võlakirjade asemel võiks riik välja lasta pikemaajalisi võlakirju. Näiteks 3-5-aastaseid, õigusega võlakirjad ennetähtaegselt tagasi maksta.

„Keegi ei tea, kaua see kriis kestab," lausus ta. Võimalik, et aasta pärast on võlakirjaturul halvem olukord ja võlakirjade refinantseerimine keerulisem. Tasuks madal intressitase lukustada pikemaks ajaks.

Ka fonde huvitaksid pigem pikemad kui aastased võlakirjad. Pangad varem emiteeritud ja tingimuste kohaselt ka esmaspäevasel emiteeritavate võlakirjade tagatisel Euroopa Keskpangast odavat laenuraha ei saa.

„Kuni aasta pikkuse võlakirja emiteerimine sellises mahus ei tohiks ilmselt olla problemaatiline. Kui see võlakiri emiteeritakse tingimustel, kus pangad saavad seda kasutada Euroopa Keskpangas tagatisena, siis on selle atraktiivsus pankade jaoks kindlasti suurem," ütles Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla. „Pangad saavad seda omakorda kasutada negatiivse intressiga (-0,75%) keskpangast laenu võtmiseks TLTRO raames tagatisena."

Pensionifondide seisukohast pole Euroopa keskpanka võlakirjade tagatise panemise võimalus tingimata oluline, kui välja jätta selle võimalik mõju võlakirjade likviidsusele.

"LHV Panga likviidsusportfelli need paberid sobivad teatud mööndustega. Võlakirjad on lühiajalised, kuid nad ei ole turul noteeritud, mistõttu nende likviidsus jääb madalaks. Eelmise riigi poolt lühiajalise emissiooniga emiteeritud võlakirjad ei olnud Euroopa Keskpangale panditavad ning arvatavasti ei juhtu seda ka praegustega," ütles LHV Panga finantsjuht Meelis Paakspuu. "Samas LHV eelistab alati Eesti riigi poolt võlakirju teiste analoogiliste emissioonide hulgas, mistõttu oleme ka seda emissiooni huviga jälgimas."

Pensionifondidele oleks eelkõige huvitavamad pikema tähtajaga võlakirjad, lausus Tamla.

„Kui Eesti riigil peaks tekkima probleem pikema tähtajaga võlakirjade emiteerimisel, siis oleme kindlasti nõus siin tuge pakkuma. Kõigi huvides on aidata Eesti majandusel kriisist võimalikult kiiresti ja väikeste tagasilöökidega läbi tulla. Ühelt poolt toetame sellega Eesti ettevõtete ja töökohtade säilimist ning teisalt vähendame negatiivset mõju pensionifondide klientide Eestisse investeeritud varadele," lausus Tamla.

Eelmise kriisi ajal olid kohalikud pensionifondid mitmes OECD riigis n.ö viimase instantsi laenuandjaks valitsusele aga ka ettevõtetele. Sellise toe omamine võimaldas neil riikidel ja ettevõtetel täiendavalt laenukapitali kaasata ka finantsturgudelt. Sellised majanduse suhtes kriitilised olukorrad ongi need, kus pikaajalist kapitali omavad kohalikud pensionifondid saavad pakkuda rahastamist, mida turud ajutiselt pakkuda ei soovi.

„Me kindlasti kaalume selles emissioonis osalemist, kuid pigem ostaksime pikemaid võlakirju," ütles SEB varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. „Ma arvan, et see konkreetne emissioon on pigem pankadele ja kindlasti langetavad neid otsuseid kohalikud inimesed."