Eesti Energia töötajatest kolmandik on kodukontoris. Mida teeb aga energiafirma, et hoida ülejäänud inimesed viirusevabad?
„Kahtlemata praegune olukord majanduses mõjutab kõiki. Jälgime ja analüüsime pingsalt majanduses toimuvat, kuid ühtegi investeerimisotsust me pole praegu sellest tulenevalt edasi lükanud,” märkis Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk. Seda ilmestab ka lõppeva nädala valitsuse otsus teha ettevõttele 125-miljoniline rahasüst, et energiafirma saaks edasi liikuda juba mõnda aega töös olnud uue õlitehase plaaniga.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht lisas, et õlitehase rajamist toetavad ka pikaajalised analüüsid, mis näitavad siiski vedelkütuste nõudluse kasvu ja annavad seeläbi ettevõttele kindluse õlitootmise laiendamise ja arendamisega edasi minna. „Mis puudutab eelrafineerimistehast, siis seal ootame hetkel eelprojekteerimise tulemusi, mis täpsustavad tehase maksumust ja tasuvust,” lisas Kuusk.
Auvere seisab, üle 1500 inimese kodukontoris
Viimane nädal ei ole samas riigifirmale lihtne olnud. Kaks nädalat tagasi seisati Auvere elektrijaam, kuna elektri turuhinnad on hetkel väga madalad. Jaam on siiski töökorras ja võimeline tootma elektrit, siis kui elektri turuhinnad seda võimaldavad. „Praegusel ajal muutuvad turuolud äärmiselt kiirelt, nt CO2 turuhind on langenud paari nädalaga ca 40% ja see tõstab fossiilsetest kütustest elektritootjate konkurentsivõimet,” märkis Kuusk.
Seetõttu on Auvere jaamas jätkunud ka tavapärane töökorraldus. „Kui jaam turule ei pääse, siis üritame graafiku alusel töötavate inimeste töögraafikuid muuta, tarvitusel on ka tavapärased puhkused. Sundpuhkuseid vms meetmeid ei ole praegu me tarvitusele võtnud, selliseid otsuseid ei ole,” kinnitas Eesti Energia kommunikatsioonijuht.
Küll aga on koroonaviirusest põhjustatud kriisist tingituna saadetud koju töötama kõik need inimesed, kelle töö ei nõua füüsiliselt kohapeal viibimist. Kui kokku on Eesti Energial pisut vähem kui 5000 töötajat, siis reede hommiku seisuga olid kodukontoris 1552 inimest.
Ülejäänute puhul, kes töötavad valdavalt Ida-Virumaal ja on seotud Eesti Energia tootmisüksustega – nagu kaevandused, elektrijaamad, õlitehased – ei ole võimalik kaugtööd rakendada. Koroonaviirust puudutava info pani ettevõte esmakordselt kontserni sisekanalitesse üles juba veebruari lõpus.
„Hoiatasime inimesi vastavalt terviseameti soovitustele, võtsime soovitatud ettevaatusabinõud kasutusele ja käsitlesime teemat tootmisüksuste infokoosolekutel, kus jagasime infot ja soovitusi,” kirjeldas Kuusk. Tema sõnul on iga ettevõtte tootmisüksusel tegevuskava viiruse tõkestamiseks, arvestades erinevaid stsenaariumeid, andes käitumisjuhiseid ja selgitades töökorraldust.
„Oleme kaardistanud kriitilised töökohad ja võimaliku mõju plaanilistele- ning avariitöödele. Igal kontserni elutähtsa teenuse osutajal on oma toimepidevuse riskianalüüs ja plaanid koostatud vastavalt hädaolukorra seaduse nõuetele. Need plaanid katavad ka nakkushaiguste levikut,” selgitas Kuusk.
Tööle tulijaid kraaditakse, autosid desinfitseeritakse
Muus osas on töökorraldus üldjoontes tavapärane, kuigi on rakendatud teatud ettevaatusabinõusid. „Püüame vältida rohkem kui 10 inimese koosviibimisi. Tootmisüksuste ruumid on varustatud käte desinfitseerimisvahenditega. Inimesed on informeeritud terviseameti soovitustest hügieeni hoidmiseks ja viiruse leviku vältimiseks. Haigussümptomitega töötajad saadetakse koju,” kirjeldas Eesti Energia kommunikatsioonijuht.
Lisaks on riiklik energiafirma hakanud elutähtsate teenuse juhtimiskeskuste ja õlitehaste juhtimiskeskuse töötajaid hakanud inimesi tööle saabumisel kraadima, et tuvastada haigeid ja vältida kokkupuudet ülejäänud kollektiiviga. Ka on loodud ettevõttele kiirendatud korras testimise võimekus ja desifnitseeritud tööruume. „Samuti desinfitseerime ka busse ja autosid, millega töötajad liiguvad,” rääkis Kuusk.
Ühtlasi on Eesti Energia töötajatel on kohustus anda tööandjale teada, kui töötaja viibis kas viimase kahe nädala jooksul riskipiirkonnas või kohas, kus on tuvastatud viiruse levik.
