Riik annab Eesti Energiale 125 miljonit, et ehitada 2024. aastaks veel üks õlitehas

 (29)
Vaivara ohtlike jäätmete prügila, Auvere küla
Eesti Energia Enefit 280 õlitehas, AuvereFoto: Kadri Paas

Valitsus andis täna istungi otsusena rahandusminister Martin Helmele volitused teha Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahaline sissemakse 125 miljoni eurot. See raha antakse Eesti Energiale uue, ca 300 miljonit maksva Enefit280 õlitehase ehitamiseks.

Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot.

Valitsus põhjendas Eesti Energiale raha andmist sellega, et uue õlitehase rajamine tuleneb riigi kui omaniku ootusest ja Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvatada vedelkütuste tootmist. Samas tunnnistab rahandusminister Martin Helme teates, et raha on vajalik suurima riigifirma krediidireitingu ja "optimaalse kapitalistruktuuri säilitamiseks".

Ärileht kirjutas Eesti Energia rahalisest seisust eile, kus tõime välja, et riigifirmal on endiselt kaelas 1,1 miljardi eest laene ja võlad ületavad neljakordselt ärikasumit.

„Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda," ütles peaminister Jüri Ratas. „Täiendavate töökohtade loomine vähendab energiasektori käimasolevast muutumisest tulenevaid sotsiaalseid riske ja toetab Ida-Virumaa regiooni tervikuna."

Seotud lood:

Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.

Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et omanik ootab Eesti Energialt jätkuvalt põlevkivi efektiivsema ja puhtama kasutamise arendamist ning õlitootmine on selle hea näide.

„Uue õlitehase rajamine on kooskõlas riiklike strateegiadokumentidega nagu energiamajanduse arengukava, põlevkivi arengukava ja ka kliimapoliitika põhialused. Nimetatud arengukavad näevad ette põlevkivi otsepõletamise vähendamist ja põlevkiviõli tootmise suurendamist," rääkis Helme. „Praeguses majandusolukorras on tähtis teha suuri infrastruktuuri investeeringuid, seda enam, et on põhjust arvata, et lähitulevikus muutub ehitamine pigem odavamaks."

„Uue õlitehase ehitusega Eesti põlevkivitööstuse CO2 emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad. Seda põhjusel, et paralleelselt uue õlitehase ehitusega sulgeb Eesti Energia lõplikult mitu vanemat elektri tootmiseks kasutatud energiaplokki. Lisaks on põlevkivist elektri tootmise CO2 intensiivsus kordades suurem kui õlitootmisel," lausus Helme.

Ühtlasi mainis Helme, et põlevkivisektor on riigile väga oluline tuluallikas, kust on viimastel aastatel laekunud riigikassasse üle 100 miljonit euro aastas ning põlevkivitööstus aitab samuti hoida kõrgepalgalisi töökohti Ida-Virumaal.

Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Uus õlitehas hakkab kasutama Eesti inseneride loodud unikaalset Enefit tehnoloogiat ning ehitustöödega on plaanis alustada käesoleval aastal. Enefit tehnoloogia on teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud põlevkivi väärindamise tehnoloogia maailmas.

EE loodab nafta nõudluse kasvule

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et Euroopa Liit on sügavas energiadefitsiidis ning eriti suur on Euroopas puudujääk just vedelkütuste osas, millest 90 protsenti imporditakse. „Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kel on võimekus vedelkütuseid ise toota ning leian, et see on suur väärtus. Seejuures kasutame tehnoloogiat, mille vastu tuntakse huvi globaalselt ja seda teadmist oleme hiljuti ka eksportinud. Põlevkiviõli on Eestile väga oluline ekspordiartikkel, pea kogu toodang eksporditakse Eestist välja ja müüakse hetkel peamiselt laevakütusena.

Uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini - arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu," selgitas Sutter. Ta lisas, et Enefit tehnoloogia võimaldab põlevkiviõli tootmise käigus ümber töödelda ka vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti, andes nii ringmajanduse põhimõtetel võimaluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi suure tõenäosusega kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning on mõistlik toota kvaliteetseid ning vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on. Ühtlasi võimaldab õlitootmisega raha teenimine suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse, nagu on oma naftarahadega teinud näiteks Norra kuningriik.

Eesti Energia strateegiline tegevuskava näeb ette, et põlevkivi otsepõletamine elektrienergiaks väheneb, taastuvenergia tootmine kasvab ning samuti suureneb vedelkütuste tootmine, mis on kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum põlevkivi väärindamise viis. Eesti Energia strateegilised arengud, sealhulgas uue õlitehase ehitus, on kooskõlas kliimaeesmärkidega. Eesti Energia on 2019. aastal vähendanud CO2 emissiooni 50 protsendi võrra võrrelduna 2018. aastaga. CO2 emissioon väheneb seoses vanemate tootmisvõimsuste sulgemisega ning CO2 hinna tõusuga veel.

2020. aasta riigieelarve seaduses on vastavad rahalised vahendid ette nähtud.