Martin Helme leiab, et Bolt ei peaks riigilt laenu saama: nad ei vasta kriteeriumitele, teema lõpetatud
(2)
"Vaatan, et Bolti teema ketrab edasi. Valitsus on öelnud, et strateegilisi ja Eesti majandusele tähtsaid ettevõtteid ei lase me hävineda. Vajadusel toetame lisaks Kredexi meetmetele veel otse. Siin tuleb aga mõista, et meil on mingid objektiivsed mõõdupuud, millest lähtuda," kirjutab ta sotsiaalmeedias.
"Nendeks on eelkõige kaks asja: esiteks kaalukus suhtes Eesti majandusse ja spetsiifiliselt tööhõivesse ning teiseks olulisus ühiskondliku toimepidevuse seisukohalt. Lihtsamalt öeldes, loeb see, kas sul on suur hulk töökohti, kas sa lood arvestatavas koguses lisandväärtust, kas sa teed arvestatavas koguses eksporti, kas sa maksad kopsakalt makse," jätkab minister.
Teiseks too ta välja selle, kas tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine. "Ilma põhivarata Lätisse registreeritud ja makse vähe maksev suure võlakoormaga jagamismajanduse äpp ei vasta kummalegi kriteeriumile. Mu meelest teema lõpetatud."
Bolti kaasasutaja Martin Villig märkis ministri sotsiaalmeedia postituse kommentaariks, et ettevõttele teadaolevalt käib otsustusprotsesside juurde siiski põhjalikum analüüs kui Helme Facebooki postitus.
"Bolt on läbi ja lõhki Eesti ettevõte, meie peakorter asub Eestis. Eesti ettevõtteks nimetas meid õigesti ka Financial Times, kelle arvestuste kohaselt oli Bolt möödunud aastal Euroopa kiireima kasvuga ettevõtete esikolmikus," lausus Villig.
Ka tõi ta välja, et Eestisse registreeritud Bolt Technology OÜ maksis 2019. aastal 8 miljonit ja 2020. aasta esimeses kvartalis ca 3 miljonit tööjõumakse. "Sellega kuulume Eesti suurimate tööjõumaksu maksjate hulka," lisas ettevõtte kaasasutaja.
Martin Villig ütles täna intervjuus Ärilehele, et riigilt küsitav 50 miljoni euro suurune laen, mille nad maksaks tagasi 1,5 kuni kahe aasta jooksul, kuluks ennekõike töötajate palkade maksmisele. Peale selle on neil ka investeerimisplaanid eriteenuse uutesse riikidesse viimiseks ja suvehooajaks tellitud tõukerataste maksed.
"Plaan oli maksta tehastele osamakseid märtsi-aprilli käibest, aga praegust käibekukkumist ei näinud keegi ette. Meil olid aasta alguses uute investoritega läbirääkimised, mis on kriisi tõttu peatunud," märkis Villig.
