Kuidas miljardär Richard Branson muutis meelt riigilt abiraha küsimise osas
2009. aasta majandukriisi kõrghetkel oli Briti miljardär Richard Branson väga vastu ideele, et valitsus aitab ettevõtteid pankrotist päästa, kirjutab Financial Times. Ta oli veendunud, et nõrgad lennufirmad peavadki tegevuse lõpetama.
Nüüd, kümme aastat hiljem on Virgin Groupi asutaja meelt muutnud, kuna temagi peab tagama oma äriimpeeriumi püsimajäämise lennundussektori ajaloo kõige hullema kriisi keskel.
Teisipäeval kritiseeris Branson Austraalia valitsust, kuna see otsustas mitte toetada riigi suuruselt teist lennufirmat Virgin Australia't, mistõttu ei suutnud ärimees kindlustada piisavalt vahendeid, et ettevõtet pankrotist päästa. Virgin Australia on esimene suurem ohver, mis lennundussektor on pidanud koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu tooma.
Küsis abi nii Austraalia kui Briti valitsuselt
Veel mõned tunnid enne seda, kui Virgin Australia kuulutas välja vabatahtliku pankroti, suunas Briti miljardär kogu oma energia sellesse, et tagada riiklik toetus nii Austraalia lennufirmale Virgin Australia kui ka Suurbritannias tegutsevale lennuettevõttele Virgin Atlantic.
Tuntud ärimees lubas olukorras, kus mõlema riigi tugi paistis üsna ebatõenäoline, isegi oma kodu ja talle kuuluva luksuskuurorti Briti Neitsisaartel tagatiseks anda. Bransoni palve tuli ajal, mil valitsused on võtnud kaks väga vastandlikku suunda lennufirmade rahalisel abistamisel.
Analüütikute sõnul seisavad valitsustel väga rasked valikud ees, mis kõik koonduvad ühe küsimuse alla: kas lennufirmad on tänastes oludes piisavalt olulised, et õigustada summasid, mis nende ellujäämisse pumbatakse?
Lennufirmade abimeetmed on üle maailma väga erinevad. Kui USA jagab oma lennufirmade päästmiseks 50 miljardit dollarit nii laenude kui toetuste näol, siis näiteks Euroopas on Prantsuse ja Hollandi valitsused leppinud kokku 10-miljardilises rahasüstis lennufirmale Air France-KLM. Saksa lennufirma on esitanud abitaotlusi mitmetele valitsustele, sealhulgas Saksamaale endale.
„Enamus riikides on valitsused otsustanud sekkuda, et aidata lennufirmasid selles kriisis, mida maailm pole varem näinud. Kahjuks ei ole seda juhtunud Austraalias,” sõnas Richard Branson Virgin Australia töötajatele saadetud kirjas.
Kuu aega kestnud läbirääkimiste tulemusel, kus Branson lootis kindlustada Austraalia valitsuselt 1,4 miljardi Austraalia dollari suuruse laenu, otsustas sealne valitsust sellele siiski eitava vastuse anda.
Investorite käed ka seotud
Ka ei saanud Virgini tänased investorid – Singapore Airlines, Nanshan Group, HNA, Virgin Group ja Etihad – tänastes oludes enam päästa lennufirmat, mis ei ole viimase kaheksa aasta jooksul kasumisse jõudnud ja on hoopis viie miljardi Austraalia dollariga miinuses.
Virgin Australia tegevjuht Paul Scurrah märkis, et kuigi ettevõtte aktsionärid tahtsid panustada lennufirma päästmisse, näevad need toetusmeetmed, mis nad oma valitsuselt on saanud, ette, et nad ei tohi neid rahalisi vahendeid ühtegi teise riiki suunata.
Sellest hoolimata loodab Richard Branson, et suudab vähemalt Suurbritannias kindlustada valitsuse toe Virgin Atlanticu püsimajäämisele. Kuigi ettevõte on küsinud riigilt 500 miljoni Briti naela väärtuses laene ja tagatisi, on Briti valitsuse võimalik samm aidata hädast välja ettevõte, mille omanikuks on miljardär ja 49% ulatuses USA lennufirma Delta Air Lines, saanud palju kriitikat.
Delta Air Lines on juba ka öelnud, et tema käed on seotud, kuna lennufirma peab keskenduma ennekõike iseenda ellujäämisele. Eelmisel nädalal palus Briti valitsus Virginil oma taotlust täiendada, kuna ministrid ei olnud esialgu ettevõtte taotlusest väga vaimustuses ja ei pea õigeks, et ettevõte ei otsi ise aktiivselt võimalusi mujalt vajaminev raha saada.
Ka Iiri päritolu odavlennufirma Ryanairi tegevjuht Michael O’Leary kritiseeris kolmapäeval Bransoni rahaküsimist. „Ta küsis riigilt abi Flybe pankrotist päästmiseks. Nüüd ta küsib Virgin Atlanticu jaoks. Miks ta seda enda taskust ei võta?” tahtis O’Leary teada.
Küll aga on Virgin Atlantic sarnaselt Austraalia sõsarettevõttele olnud juba mõnda aega hädas kasumlikkusega, viimased kaks aastat on lõpetatud kahjumis. Samas pidi ettevõte selle aasta lõpuks kasumisse jõudma, kuid ajastus osutus kehvaks.
Rahvusvaheline lennutranspordi ühendus (IATA) on juba hoiatanud, et Virgin Australia saatus võib lähiajal tabada väga paljusid teisi lennufirmasid, kui valitsused neile appi ei lähe.
Eesti lennufirma saab 30 miljonit
Ka Eesti valitsus tegi eile otsuse, et süstib rahvuslikku lennufirmasse 30 miljonit eurot, et tagada koroonaviirusest põhjustatud kriisi järel Eesti lennuühendused peamiste Euroopa sihtkohtadega ning aidata ettevõttel minna üle uuele ärimudelile. Nordica on lubanud avada liinid hiljemalt sügisest.
Valitsusepoolse Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on Nordic Aviation Group ASi, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Uut ärimudelit peab Nordica esitlema valitsusele kahe nädala jooksul.
Tehniliselt tähendab see ka seda, et Regional Jet ei oleks enam Nordic Aviationi tütarfirma (mis on neil kahasse poolakate LOTiga), vaid Nordica kaubamärgist eraldiseisev üksus. Samas jääb LOT vähemalt praegu firmas 49% vähemusosanikuks.
Nordica juht Erik Urva ütles eile intervjuus Ärilehele, et ettevõte esitas reedel poolakatele ettepaneku, et LOT Polish Airlines loobuks oma osalusest ühisettevõttes. "LOT-iga me ausalt öeldes väga tegemist teha ei taha, nad ei maksa meile praegugi arveid ära," rääkis Urva avameelselt pingelistest suhetest poolakatega. Samas kui palju LOT neile võlgu on, Urva öelda ei soovinud.
Kui varasemalt on ka juttu olnud, et SAS on enda abi pakkunud, siis Urva sõnul Skandinaavia lennufirma pakkumine endiselt püsib. "Nad on olnud valmis kaks miljonit eurot kuus kolme kuu jooksul meie kulusid katma, mis on seotud SASi liinide teenindamiseks mõeldud lennukipargiga," rääkis Urva.
Ta hoidus välja käimast mingeid konkreetseid kuupäevi või tähtaegu, millal võiksid liinid taaskäivituda, küll aga kinnitas ta, et kuna pargitud lennukeid on Tallinna lennujaam täis ja kuna varasemaid allhankelende jääb alguses kindlasti vähemaks, on Nordical endal võimekus tegutseda kiirelt, kasvõi nädala-paari etteteatamisega. Tehniliselt saaks lendusid korraldada loetud päevadega.
