KOLM PÕHJUST | Mis Saaremaal siis lahti on, et inimesed nii kiiresti piirangute leevendamist nõuavad?

Ärileht kirjutas eile, kuidas saarlased on rangetest piirangutest tüdinud ja korraldavad nende kaotamise toetuseks täna keskpäeval vaikse ja istuva loomuga protestiaktsiooni. Mis on aga selle põhjuseks, et saarlastel on mõõt nii täis saanud, et piirangute vastu lausa protestima on asutud? Kokkuvõtvalt võib põhjused jagada kolmeks.

1. põhjus: kuus nädalat ülejäänud Eestist rangemaid piiranguid

Kõigepealt tuleb aru saada, et kuigi eriolukorraga seonduvalt on alates 12. märtsist üle Eesti päev-päevalt erinevaid liikumis- ning tegevuspiiranguid seatud, on Saaremaa koos mitme teise Eesti saarega nende piirkondade seas, millele on kahel korral ülejäänud Eestist oluliselt rangemad piirangud seatud. Seetõttu on Saaremaa ülejäänud Eestist oluliselt rohkem eraldatud ja selle elanikud karmimas isolatsioonis.

Kõigepealt pandi Saaremaa koos Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ja Manija saarega sõna otseses mõttes lukku ehk 14. märtsi eriolukorrajuhi korraldusega keelati kõigil tol hetkel Saaremaa valla, Hiiumaa valla, Vormsi valla, Ruhnu valla, Kihnu valla ja Muhu valla ning Manija saare territooriumil viibivatel isikutel väljumine nende territooriumide piirest.

Ühtlasi keelati selle korralduse jõustumise hetkest alates isikute sisenemine Saaremaa valla, Hiiumaa valla, Vormsi valla, Ruhnu valla, Kihnu valla ja Muhu valla ning Manija saare territooriumile.

Erandid tehti üksnes meditsiinitöötajatele, kaubavedajatele, oma elukohta naasvatele inimestele, lähisugulase matusel osalejatele ja neile, kellel on politsei luba piirkonda siseneda. Ka lubati mandril töölkäijatel saarelt lahkuda ilma võimaluseta rangete piirangute ajal koju naasta. Oluliseks tingimuseks oli ka, et erandkorras võivad liikuda üksnes need inimesed, kel ei esine haiguse tunnuseid.

Nende piirkondade piiranguid karmistati veelgi 28. märtsi korraldusega, kui keelati viibimiskeeld lähikontakti nõudvaid teenuseid osutavates asutustes ja muudes teenuse osutamise kohtades. Nende all peeti silmas nii ilukirurgiateenuseid, ilu- ja isikuteenuseid aga ka massaaži- ja muid taastusraviteenuseid heaoluteenusena. Ka keelati viibida kõikide kaupluste, turgude, toitlustusettevõtete (sh restoranide, baaride ja kohvikute) ja raamatukogude asukohtades.

Erandid tehti kauplustele ja kaubanduskeskustele järgmiste poodide ja teenuste osas: toidukauplused, apteegid, optikapoed, pakiautomaadid, postkontorid, aianduspoed, ehituspoed (kui müügisaali asemel müüakse kaupa ja väljastatakse seda teenindusluugi kaudu), pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel ning toitlustusettevõtted (sh restoranid, baarid, kohvikud), kus toitu kohapeal ei tarbita, vaid toimub üksnes toidu kaasamüük.

Haigustunnusteta inimesel lubati lühiajaliselt käia toidupoes, minna arsti juurde, lemmikloomaga jalutama või loomaarsti juurde, viia laps lasteaeda ja tuua koju, minna üksi või perega jalutama või sporti tegema, liikuda oma isiklikul kinnistul aia-, metsa- ja põllumajandustööde eesmärgil, abistada eakaid ja teisi abivajajaid ning minna tööle, kui kaugtöö võimalust ei olnud võimaldatud.

Kuigi võib tunduda, et peale saare lukkupaneku on ülejäänud piirangud üsna samasugused nagu ülejäänud Eestil, kohalike sõnul see siiski päris nii ei ole. Nimelt lubasid, mille alusel on võimalik taotleda saarelt mandrile sõitu või vastupidi, jagatakse väga vähestele. Nii ei saa teostada näiteks hooldus- ja garantiitöid ning muid teenuseid, mida on vaja üle mere pakkuda.

Näiteks rääkis Saaremaa ettevõtjate liidu juht ning Kalla Mööbli suuromanik Robert Pajussaar kolmapäeval Delfi Erisaates, kuidas tema on juba mitu korda seda luba taotlenud, kuid kõik korrad saanud äraütleva vastuse.

"Ilma eriloata ei saa üle minna. Minu kogemus on see, et olen eriluba taotlenud kolmel korral ja ei ole saanud. Me oleme täna terved ja kontrollitud inimesed. Terviseamet teab, et me ei ole teistele ohtlikud, aga piirangud on ikka peal. Ma ei ole ka mandril ohtlik. Mure on suur," kurtis Pajussaar kolmapäeval.

Liikumispiirangute igapäevaelu halvavale mõjule juhtis laupäeval tähelepanu ka Kuressaares asuva kogupere ja elamuskeskuse Thule Koda juhataja ning tänase protesti korraldaja Andres Tinno, kelle sõnul ei saa mandril elavad saarlased ei oma peredele külla tulla ega suvesaarlased ka oma Saaremaal asuvatesse suvilatesse.

2. põhjus: löök ettevõtlusele ja majanduselule on ülejäänud Eestist tugevam ning kaugele ulatuvam

Teine oluline põhjus, miks saarlased tahavad ülejäänud Eestist rangemate piirangute leevendamist, on seotud sealse ettevõtluse ja majandusega, mis on just nende piirangute mõjul saanud ülejäänud Eestist veelgi tugevama löögi. Robert Pajusaar tõi kolmapäeval näiteks välja, et erinevalt mandrist peavad ka kõik väikesed poed, ilusalongid ja söögikohad kinni olema. Samas annavad need paljudele väikeettevõtjatele tööd.

Ärevust ja hirmu on piirangud ka teistesse sektoritesse nende nädalatega külvanud. „Viimased kuus nädalat on ettevõtjate jaoks olnud pingelised. Lisaks vähenenud, kui mitte olematuks langenud käibele, lisandub juurde hirm tuleviku ees. Kas ja kuidas on võimalik äritegevusega edasi minna? Suuremal osal Saaremaal väikeettevõtetel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, millele toetuda,” kirjeldas Pajussaar reedel Saaremaa valla kriisikomisjonile ja avalikkusele tehtud pöördumises.

Kolmapäevases kirjas valitsusele märkis Saare maakonna turismiettevõtjaid esindava MTÜ Visit Saaremaa tegevjuht Eveli Jürisson, et range isolatsiooni pikenemise korral maikuusse on vaja Saaremaa majanduse päästmiseks täiendavaid toetusmeetmeid.

„Suvehooaja täielik tasalülitamine ei anna võimalust sektori ettevõtetel – turismifirmad, majutusasutused, toitlustusasutused, väiksemad teenindusasutused ja poed –, üle elada ees olevat talve ja kriisi mõõde muutub ühest-kahest kuust vähemalt kaheteistkümne kuu pikkuseks,” sõnas Jürisson.

Ärileht kirjutas eile 2017. aastast tegutsenud Saaremaa pereettevõttest Wösel, mis toodab õunasiidriäädikat ja selle baasil loodud tooteid. ”Need piirangud on pisut ebaõiglased, mis meil praegu peal on. Täpselt selline tunne on nagu meid karistataks millegi eest – muu Eesti elab oma rütmis, aga Muhumaa ja Saaremaa on kinni,” ütles ettevõtte üks asutaja Katrin Sagur.

Ta lisas, et kuigi nad on mehega viimased kuus nädalat teinud 14-16-tunniseid tööpäevi, on juba viimasest kahest nädalast näha, et inimeste tarbimine on hakanud vähenema, mistõttu on selle arvelt ka ettevõtte käive kahanenud. Ühtlasi ütles Sagur, et turismisektorile eraldatud 25 miljonit, millest üks miljon läheb eraldi Saaremaale, on liiga väike summa, et saarel hätta sattunud ettevõtteid tekkinud olukorrast välja aidata.

Kuigi turismisektorit vaadeldakse praegu kriisiabi meetmetes eraldiseisvana, ei tasu unustada, et Saaremaal on väga paljude teiste ettevõtete tegevus tihedalt turismisektoriga seotud. „Jaekaubandus, hulgimüük, kohvikud, väiketootjad, käsitöölised – nad kõik on ju põimunud läbi turismiga. Ja kui turism on maas, on kõigil sissetulek väike,” põhjendas Sagur.

3. põhjus: rohkem on perekondi, kes pole pikka aega üksteist näinud

Viimase põhjusena ei saa ümber kriisi inimlikust aspektist, kus paljud saarlased pole juba pikka aega oma perekonnaliikmeid erinevatel põhjustel näinud.

Nende hulgas on nii inimesed, kes töötavad eesliinil – näiteks meedikutena – ja soovist mitte ülejäänud perekonda ohtu seada, on end neist eraldanud, kui ka need, kes töötavad kas mandril või Soomes ning ei saa enam koju tagasi perekonna juurde naasta või üldse saarel elavaid lähedasi külastada.

Seda, et nii ettevõtjad kui perekonnad on karantiinist väsinud, tõdes eile Delfile ka Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane. „Ettevõtjad on väga väsinud karantiinist. Perekonnad on lahutatud. Tean pere, kus ema on väikelapsega kodus ja isa ei saa koju minna, sest ta on mandril tööl,” kirjeldas ta.

Laane sõnutsi võiks alates 1. maist kehtida Saaremaale samad piirangud, mis muulegi Eestile – seda juhul, kui järgneval nädalal jätkub kohapealne haigestumiste langustrend. „Nädal langustrendi veel ja sellised üliranged meetmed pole enam õigustatud,” leidis ta Delfile antud kommentaaris.