Üks hoop teise järel: kas nii nad tapavad meie Rail Balticu?
Puuduks veel vaid Venemaa raudteepolügooni läänepoolseima liikme Soome hüpoteetiline avaldus, et neilegi pole Rail Balticut vaja, sest Venemaa Raudteed pakuvad niigi head lõunasuunalist maismaaühendust.
Asjaolu, et riigikohus rahuldas vastaste paarikümnest kaebusest ühe, mõjub projektile küll häbistavalt, kuid mängu ei muuda. Puudulikult vormistatud mõju uuring trassi kõrval asuvale Luitemaa linnukaitsealale tehakse lähikuudel ära. Oleks võinud kohe teha.
Mulle meeldis majandusteadlase Leev Kuuma vastus, kui küsisin temalt ühel konverentsil, mida peaks Rail Balticu projekti osas tegema teisiti. Ta vastas, et hakake kiiremini ehitama.
Euroopa Liit toetab praegu uue raudtee rajamist ennekõike selleks, et leevendada meie mahajäämust ja ääremaa staatust. Euroopa raudteeühenduste kaart paistab nagu tihe ämblikuvõrk. Leedu, Läti ja Eesti jäävad selle võrgustiku hõredale äärealale. Tänane Eesti territoorium oli üks viimastest Euroopa piirkondadest, kus 1870. aastal valmisid esmased raudteesüsteemid. Kuid Eesti majandus ja inimesed vajavad Kesk-Euroopasse liikumiseks lisaks maanteetranspordile ja lennuliiklusele turvalist kiiret raudteeühendust.
Rail Baltic annab Eestile täiendava ühenduse Läti, Leedu, Poola ja teiste Euroopa riikide suunal. Samuti aktiveerub kauba ja inimeste liikumine Põhjalast. Raudteeühendus toimib keskkonnasäästlikumalt kui maanteetransport, millega teenib nii üleilmseid kui ka Eesti seatavaid kliimaeesmärke. Ära ei peaks unustama ka julgeolekuga seonduvaid vajadusi. NATO õppuste tarbeks toovad liitlased meile rasket tehnikat, mille transpordiks sobib raudtee suurepäraselt. Vajadus liitlaste tankide järele jääb alles ka siis, kui Eesti peaks kunagi suutma oma kaitseväe soomusmanöövri võimekuse vähegi arvestatavale tasemele arendada.
Kiire raudtee nõuab sirget joont
Kui kolkaväiklus kõrvale jätta, sobib Rail Baltic ka laiale poliitilisele spektrile: vasakul tiival asuvad rohelised saavad keskkonnasäästlikuma transpordiliigi, parempoolsete jaoks suurendab uus raudteetaristu Eesti majanduse konkurentsivõimet. Puhtam ja konkurentsivõimelisem majandus annab rohkem maksutulusid kultuuri, hariduse ja sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Tegemist on Eestile kasuliku poliitikaga.
Rail Balticu ehitamine algab meile lausa ideaalse ajastusega, sest hakkab leevendama algavat majandussurutist. Suured infrastruktuuri investeeringud kuuluvad tavapäraste meetmete hulka, millega riigid pehmendavad kriisiaegset majanduslangust. Suure tõenäosusega toob lähenev majanduslangus kaasa ehitushindade odavnemise. Ehitajad saavad investeeringust osa nüüdsama, kuid taristuid rajatakse 30-50aastase tulevikuvaatega. Raudteeühendusest võidavad täies mahus alles järgnevad põlvkonnad.
Me võime küll arutleda, et Hiinas ja Jaapanis rajatakse Rail Balticust uuema tehnoloogiaga palju kiiremaid raudteeühendusi, aga me ei saa eirata asjaolu, et meil pole sama palju inimesi kui Hiinas või Jaapanis. Meil oleks ennast keeruline võrrelda ka nende riikide tsivilisatsioonide arengu ning tänaste majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega. Pealegi, kui paremad ja uuemad tehnoloogiad muutuvad meile kättesaadavaks, siis füüsilist taristut on ikka vaja. Isesõitev auto jääb liikumatuks, kui puudub maantee ja 5G tehnoloogia. Me vajame tuleviku raudtee jaoks võimalikult sirget trajektoori, sest füüsika seadusi ei saa eirata.
Kriitikat vajab mitte projekt, vaid selle elluviimine
Rail Balticu tööd käivad ning aeg-ajalt tõusvad kriitikapuhangud lähtuvad kahjuks pigem kitsastest sisepoliitilistest huvidest. Rail Balticu projekti olemuse üle peetavate diskussioonide aeg on läbi ja tuleb edasi liikuda. Kui me praegu hakkame taas viljatult vaidlema tunamulluse lume üle stiilis, et kas uus raudtee peaks Pärnu asemel rajatama ikkagi vanale Tartut läbivale trassile, siis võib juhtuda, et jätame kahe silma vahele palju olulisemad probleemid. Maade omandamine õiglase hinnaga, keskkonna-alaste lubaduste täitmine, tegutsemisgraafikus püsimine, järelevalve maksumuse üle - need peavad olema praeguse arutelu sõlmpunktid.
Kui soovime riigi kogutoodangu kasvatamiseks ja palkade tõstmiseks tuua Eestisse mõne globaalse piirkondlikku logistikakeskuse või miks mitte autotehase, vajame Rail Balticut.
