Suurbritannias asuvad Eesti pakirobotid äratasid Financial Timesi tähelepanu
Märtsi teisest poolest, kui Suurbritannia kehtestas eriolukorra, muutus ka toidupoes käimine väga keeruliseks, kirjutab Financial Times. E-poodide kojutoomisaegu oli pea võimatu saada, kuna need läksid väga kiiresti täis. Toidupoes käijad pidid leppima pikkade järjekordade ja piirangutega, mis poodide külastajate limiteerimiseks seati.
Samas oli olukord aga üsna teistsugune Londonist 75 kilomeetri kaugusel asuvas linnas nimega Milton Keynes, kus ostude sooritamiseks pakuti kohalikele elanikele teist valikut. Sel perioodil vuras linna tänavatel umbes 80 pakirobotit, mille valmistajaks on Eesti ettevõte Starship, mis aitas toimetada toidukaubad kohalikele elanikele koju täiesti kontaktivabalt.
Robotite kasutus toidukaupade kohale toimetamisel kogus palju populaarsust pandeemia ajal. Briti veebitoidupoe Co-op Food veebiarendusosakonna juhi Jason Perry sõnul leidsid nad roboteid klientide juurest tagasi saades tihti neist ka tänukirju, mis nood olid sinna jätnud. „See muutus ainukeseks võimaluseks toidupoes käia nendele inimestele, kes ei saanud kodust lahkuda,” märkis ta.
Robotiga toidu kohale toimetamine kasvas pandeemia ajal kahekordselt, sellest tulev käive aga neljakordselt. Co-op kasutas Starshipi roboteid muidugi juba enne pandeemia puhkemist. See oli esimene briti jaekett, mis hakkas Starshipi pakiroboteid pilootprojekti korras kaks aastat tagasi Milton Keynes’is kasutama.
Kui algselt kasutasid roboteid vaid jaeketi kaks poodi, siis tugeva nõudluse tõttu suurendati nende arvu kaheksa poeni. Perry kinnitusel plaanivad nad suurendada nende käsutuses olevate pakirobotite arvu sajani.
Samas märgib Financial Times, et Starship ei ole ainuke Eesti infotehnoloogiaettevõte, kes kasutab on rakendanud tehisintellekti ning kelle äri vastu on huvi koroonapandeemia ajal kasvanud. Teise Eesti ettevõttena toob rahvusvaheline majandusväljaanne välja pakiautomaate tootva Cleveroni. Ka nende kaudu kohale toimetatavad tellimused koroonapandeemia ajal vaid kasvasid.
„Me oleme tähele pannud, et praegusel ajal on sellised robottooted kõigi lemmikud, kuna võimaldavad täiesti kontaktivaba kogemust,” märkis Cleveroni ärijuht Mihkel Ilp. „Sa saad lihtsalt skänneerida koodi, pakiautomaadi uks avaneb, sa võtad oma toiduained ja see kõik saab tehtud kümne sekundiga,” kirjeldas ta.
Koroonakriisi puhkedes tellisid mitmed jaeketid Eestis Cleveronilt nädalatega uued pakiautomaadid. Mitmed rahvusvahelised kliendid, kellel oli parasjagu käimas testperiood, pikendasid nende kasutusaega. „Need otsused langetati väga kiiresti – me pole varem näinud sellist olukorda,” rääkis Ilp. Tema sõnul läheb jaekettidel tavaliselt kolm kuni kuus kuud, et otsustada mõne pakiautomaadi kasuks.
Cleveron haldab üleilmselt umbes 4000 pakiautomaati, mis on maailma suurimate jaekettide kauplused otsustanud püsti panna. Nende hulgas on ka USA suurim jaekett Walmart. Igakuiselt toimetatakse nendega inimestele üle 1,3 miljoni paki. Kuigi erinevalt Starshipi robotitest, mis vuravad tänavatel, Cleveroni pakiautomaadid seda ei tee, on nad oma loomult samuti robotid.
Hoolimata eduloost, mis on Eesti pakiroboteid Suurbritannias saatnud, on nii Starship kui Cleveron pidanud kriisist tingituna töötajaid koondama. Kui Starship pidi hinnanguliselt sajal töötajal juba üsna kriisi alguses minna laskma, siis Cleveron andis ca 50 töötaja koondamisest teada eile aktsionäride koosolekul.
