Kolm põhjust, millega Eesti Post põhjendab kirjade teosammul kohale toimetamist

Ärilehe ajakirjanik uuris reedel Eesti Posti juhi kohalt taandunud Ansi Arumeelelt, miks on siseriiklike kirjade kohale jõudmine Eestis muutunud niivõrd aeglaseks. Ajakirjanik tõi isikliku suvise näite ka küsimuse ilmestamiseks.

Eesti Posti juhi kohalt neljapäeval lahkunud Ansi Arumeel ütles reedel pikemas intervjuus Ärilehele, et on kaks peamist väljakutset, millega postifirma tulevane juht peab tulevikus tegelema – tagama siseriikliku postiteenuse sujuva toimimise ning võimaldama pakiäri kiiret kasvu. Ajakirjanikku huvitas seepeale, miks on kirja saatmine Eestis ikkagi niivõrd aeglaseks muutunud.

Mis ma ise sel suvel olen kogenud – ja seda vastukaja olen ma saanud ka mujalt –, et posti liikumine on metsikult aeglaseks läinud. Näiteks minul Haapsalust saadetud postkaart jõudis alles mitme nädalaga ülejäänud Eestisse kohale. Mis selle põhjuseks on?

Ma ei saa sellega nõustuda, et ta on metsikult aeglaseks läinud. Meil on kahte tüüpi kirjateenus – postkaart on kirjateenus –, meil on ekspresskiri ja meil on tavakiri, mis jõuab kolme päeva jooksul kohale. Kui on mõni kiri hilinenud, siis seda peab väga individuaalselt vaatama. Siin ei ole kindlasti mingisugust ühte süsteemset põhjust.

Mul oli kümme postkaarti, mis jõudsid kas kaks või kolm nädalat pärast posti panekut kohale. Tegu ei olnud üksiku kirjaga.

Meil on muidugi kirjakastide tühjendamise aegu muudetud üle Eesti. Võib-olla sellest tulenevalt on harjumuspärasest midagi teistsugust.

Seal oli järgmisel päeval postkasti tühjendamine, iseenesest ei pidanud nädal aega ootama.

Võib-olla mõjutas ka see, et väga lühikese perioodi jooksul oli meil siin suvel kirjasorteerimisliini kolimine ühest hoonest teise. Aga sellisel juhul võis see olla väga ajutine.