Kui suvel kirjutas Ärileht sellest, kuidas Tapa linn ja viimastel aastatel Tapale kaks uut katlamaja rajanud soojatootja N.R. Energy ei suuda kokku leppida, kes oktoobrist Tapal radikaid kütab, siis praeguse seisuga jätkab siiski senine soojafirma N.R. Energy ajutiselt linnas majade soojaga varustamist. Kütteperioodi alustas ettevõte Tapal 1. septembrist.

„Selleks, et valla elanikud talvel külma ei jääks, oleme hetkel leidnud ajutise lahenduse, mille käigus jätkab N.R. Energy üleminekuperioodil edasi võrguettevõtjana. Valla ettevõttel pole täna piisavat päevust, vajalikke litsentse ega õiguslikke kokkuleppeid, et seda rolli ise täita,” rääkis soojafirma juhataja Ahto Tisler.

Tahab ligi viiendiku võrra soojahinda alandada

Tema kinnitusel on N.R. Energy jätkuvalt huvitatud võrguettevõtjana jätkamisest või siis vallaga majanduslikult põhjendatud kompromissi leidmisest. Selle tõestuseks on ettevõte esitanud konkurentsiameteile taotluse langetada Tapa kaugküttevõrgus soojusenergia piirhinda ligi viiendiku võrra 50,19 euroni megavatt-tunnist.

Konkurentsiamet võttis soojatootja taotluse ka augusti lõpus menetlusse, praegu menetlus veel käib. Septembrikuu viimasel nädalal korrigeeris soojatootja ka uue piirhinna taotlust varasemast madalamale. Kuni menetluse lõpuni kehtib küll veel 2017. aastal kehtestatud piirhind 59,08 eurot megavatt-tunnist (ilma käibemaksuta), mis on umbes 18% kõrgem kui taotletav uus piirhind.

N.R. Energy taotletav soojusenergia piirhind on ettevõtte enda kinnitusel väljaspool suuremaid linnu üks madalamaid ja hakkab kehtima esimesel võimalusel pärast selle kinnitamist.

„Loodame siiski saada konkurentsiametilt uuele piirhinnale kiiresti kinnituse ning viia toasooja hinnalangus võimalikult kiiresti ka klientideni. Konkurentsiamet käsitleb N.R. Energyt jätkuvalt Tapal võrguettevõttena ja see annab selgust soojamajanduse korraldamiseks eeloleval küttehoojal,“ märkis Tisler.

Mille arvelt on aga ettevõttel üldse võimalik nii suurelt hinda madalamaks korrigeerida? „Soojahinda võimaldavad peamiselt langetada viimastel aastatel tehtud investeeringud uutesse katlamajadesse ja uute tarbijate lisandumine. Hind võiks langeda veelgi, kui vald lubaks soojavõrguga liituda nendel 24 hoonel, mis liitumist enamasti juba 2018. aastast ootavad,” selgitas soojafirma juhataja.

Tisleri sõnul on Tapa soojavõrguga on hetkel liitunud 75 tarbijat, kelle seas on korteriühistuid, äriettevõtteid, büroohooneid ja haridusasutusi. Liitumist Tapal kaugküttesüsteemiga ootab veel 24 uut soojatarbijat ehk kokku kuni 500 inimest, valdav osa neist juba alates 2018. aastast. „Uute tarbijate liitumine loob eeldused kütte hinna veelgi suuremaks langetamiseks kõigi soojatarbijate jaoks, sest paraneb katlamajade efektiivsus,” märkis N.R. Energy juhataja.

Praegu näeb ta suurima takistusena kohalikku omavalitsust, kes on viimastel aastatel erinevatel ettekäänetel pidurdanud uute klientide liitumist, olles teinud erandi vaid kahele suuremale ettevõttele.

„Kuna me oleme veendunud, et selline keeldumine on ebaseaduslik, oleme vaidlustanud keeldumised kohtus ja menetlus käib. Loodame, et pärast kohtulahendeid saame töödega edasi minna, et ka nendel tarbijatel avaneks võimalus tarbida soodsat taastuvenergia baasil toodetud soojust,” sõnas Tisler.

Ei kohtle tarbijaid võrdselt, peaks alandama 24% võrra hinda

Tapa abivallavanem Andrus Freienthal on aga varasemalt tugevalt kritiseerinud N.R. Energy hinnapoliitikat, märkides, et ettevõte kohtleb erinevaid kliente Tapa linnas ebavõrdselt.

"Seejuures on N.R. Energy OÜ, viidates uue reservkatlamaja valmisehitamisele, alustanud Tapal uute soojatarbijate kaasamise kampaaniat, mille kohaselt pakutakse kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh (+km),” kirjeldas Freienthal suvel.

Ta märkis, et Tapa vallavalitsuse hinnangul demonstreerib soojusettevõte N.R. Energy OÜ sellega, et soojatarbijaid koheldakse erinevalt, mitte võrdselt, sest pärast Üleviste katlamaja valmimist ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi liitumist linna kaugküttevõrguga lubas N.R. Energy kõikidele tarbijatele eranditult soojuse hinnaks ligikaudu 50 eurot/Mwh.

Freienthali sõnul oli tol hetkel soojafirmal esitatud konkurentsiametile taotlus, kus uue piirhinnana sooviti kooskõlastada 58,35 eurot/Mwh (+km), kuid see ei olnud tema sõnul 24,1% madalam tol hetkel kehtinud hinnast, sest osadele klientidele rakendas N.R. Energy tol hetkel hinda hinda 48 eurot/MWh (+km). Tapa vallavalitsuse hinnangul kohtleb soojatootja sellega tarbijaid ebavõrdselt. See on ka üks peamine etteheide, mis Tapa linnal soojatootjale on.

Lisaks pole vallavalitsus rahul sellega, et N.R. Energy OÜ ei ole teinud kohaliku omavalitsusega koostööd „Tapa valla soojusmajanduse AK 2020-2032“ koostamisel ning eirab teadlikult kohaliku omavalitsuse rolli. „Kunagi kutsuti N.R. Energy OÜ poolt teenindatavate kaugküttepiirkondade kohalike omavalitsuste poolt kokku isegi ümaralud, sest soojusettevõttega seotud probleemid hakkasid üle pea kasvama,” märkis Freienthal suvises sõnavõtus.

Soojafirma juhataja Ahto Tisleri sõnul on võrguettevõtjal õigus müüa soojust ka piirhinnast madalama hinnaga ja seda tehakse mitmete klientide puhul Tapal ka tehakse.

Varustab 22 kaugkütte piirkonda Eestis

N.R. Energy on investeerinud viimastel aastatel Tapa kaugküttevõrku kokku ligi kaheksa miljonit eurot. Ettevõtte sõnul on suuremad investeeringud tehtud konkurentsiametiga kooskõlastatult ning katlamajade rajamise puhul on läbi viidud Konkurentsiametiga kooskõlastatud avalik konkurss soojusenergia ostuks 12 aastaks.

2018. aastal valminud Üleviste tänaval paiknev linna põhikatlamaja kütab lisaks linna elanikele ka kohe Tapa kõrval asuvat kaitseväe linnakut. Leina tänaval paiknev Tapa uus reservkatlamaja võeti kasutusse eelmisel küttehooajal. Hetkel on kaetud kogu Tapa soojavajadus, arvestades ka eelolevaid lähema ja kaugema tuleviku liitumisi.

1997. aastal asutatud ja täielikult Eesti erakapitalil põhinev N.R. Energy varustab soojusenergiaga 22 kaugkütte võrgupiirkonda üle Eesti ja müüb soojusenergiat rohkem kui 30 mehitamata kaug- ja lokaalkatlamajast. Ettevõtte peamised kliendid on kortermajad, eramud, koolid, lasteaiad, spordihooned, tervishoiuasutused, kohalikud omavalitsused, asutused ja ettevõtted, kellele tarnitakse soojusenergiat vastavalt konkurentsiameti kehtestatud piirhindadele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid