Abivallavanem lubab: Tapa soojatüli elanikele hinda ei kergita
Riigikogu liige, keskerakondlane Dmitri Dmitrijev avaldas Ärilehes oma kommentaari, milles väidab, et uue küttehooaja eel Tapa soojavõrgu ümber puhkenud skandaal näitab ehedalt, millise segaduse toob endaga kaasa, kui omavalitsuses lähevad sassi valla arengueesmärgid ja vallajuhtide emotsioonidel tehtud otsused ning volikogu ei suuda tagada järelevalvet vallavalitsuse tegevuse üle.
Dmitri Dmitrijev seadis otseselt kahtluse alla kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tuleneva põhimõtte, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Tapa abivallavanem Andrus Freienthal kirjutab Dmitrijevile vastuseks, et Tapa Vesi OÜ majandustegevuse esimene eesmärk ei ole mitte võimalikult suure kasumi teenimine, vaid kohalikele elanikele elutähtsa teenuse katkematu ja varustuskindel osutamine.
Järgneb Freienthali vastulause:
"Juhatuse liikmetele on määratud sümboolne juhatuse liikme tasu (esimehel 350 eurot kuus) ja see ei suurene, kui ettevõtte tulud suurenevad.
Millele tugineb riigikogu liikme oletus, et vallavalitsuse ette võetud sammude tõttu võib soojamüügi hind Tapal lähiajal kerkida? Tapa Vallavalitsuse hinnangul ei kergita see, et sooja tootmine ja jaotamine lahutatakse, soojusenergia hinda.
Järgnevalt mõni sõna N.R. Energy OÜ hinnapoliitikast. Soojusenergia hind Tapal on käesoleval ajal 59.57 eurot/MWh, millele lisandub käibemaks (kokku lõpptarbijale 71.48 eurot/MWh). Seejuures on N.R. Energy OÜ, viidates uue reservkatlamaja valmisehitamisele, alustanud Tapal uute soojatarbijate kaasamise kampaaniat, mille kohaselt pakutakse kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh (+km).
Tapa Vallavalitsuse hinnangul demonstreerib soojusettevõte N.R. Energy OÜ sellega, et soojatarbijaid koheldakse erinevalt, mitte võrdselt, sest pärast Üleviste katlamaja valmimist ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi liitumist linna kaugküttevõrguga lubas N.R. Energy kõikidele tarbijatele eranditult soojuse hinnaks ligikaudu 50 eurot/MWh.
Kaugkütteseadusest tulenevalt peab soojusettevõtja esitama konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra. Antud juhul on konkurentsiamet kooskõlastanud soojusettevõtja soojuse piirhinna 59,57 eurot/MWh (+ km), kuid ettevõtja rakendab hinda 48 eurot/MWh (+ km). Kuna ettevõtja poolt rakendatav soojuse hind on 24,1% madalam kooskõlastatud piirhinnast, peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile uue soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse.
Tuginedes konkurentsiameti kodulehe andmetele, on N.R. Energy OÜ esitanud uue piirhinna kooskõlastamise taotluse, kuid number selles seisab 58,35 eurot/MWh (+ km). See ei ole ju 24% vähem praegusest hinnast. Järelikult tarbijate ebavõrdne kohtlemine jätkub.
Tahtmatult tuleb pähe mõte, et riigikogu liige Dmitrijev on selgelt ja ühemõtteliselt, ja ainult temale teadaolevatel põhjustel, võtnud oma kaitse alla soojusettevõtte N.R. Energy OÜ, kes Tapa kaugküttetorustike senise rentnikuna ja võrguettevõtjana ei ole majandanud jaotusvõrku heaperemehelikult. N.R.Energy OÜ ei ole taganud jaotusvõrgu kasutamisel selle tehnilist ohutust, ei ole taganud jaotusvõrgu ohutust kolmandatele isikutele, ei ole informeerinud õigeaegselt Tapa valda kui torustike omanikku kõikidest jaotusvõrgu kasutamisega seotud asjaoludest, ei ole täitnud kohalikke õigusakte.
N.R. Energy OÜ pole taganud lubatud soojuse hinda Tapa kaugküttepiirkonna kõikidele tarbijatele ja on kohelnud tarbijaid ebavõrdselt. N.R. Energy OÜ ei ole teinud kohaliku omavalitsusega koostööd „Tapa valla soojusmajanduse AK 2020-2032“ koostamisel. N.R. Energy OÜ eirab teadlikult kohaliku omavalitsuse, kelle õigused ja kohustused on sätestatud põhiseaduses, KOKS-is ja teistes seadustes, rolli. Kunagi kutsuti N.R. Energy OÜ poolt teenindatavate kaugküttepiirkondade kohalike omavalitsuste poolt kokku isegi ümaralud, sest soojusettevõttega seotud probleemid hakkasid üle pea kasvama.
Riigikogu liige ei tohi seista ühe ettevõtte eest ja mustata kohalikku omavalitsust.
Mis aga teeb teema eriti pikantseks, on see, et Kiviõlis, kus Dmitri Dmitrijev oli aastaid linnapea, toimib just samasugune soojavarustuse mudel nagu see Tapal hakkab olema: AS Kiviõli Soojus on Lüganuse vallale (varem Kiviõli linnale) kuuluv äriühing. Linna objektide soojusenergiaga varustamine toimub käesoleval ajal kahest soojusallikast: AS Kiviõli Soojus katlamajast ja Kiviõli Keemitööstuse OÜ SEJ — st.
Kiviõli Soojus AS katlamaja kasutatakse vaid reservina ja tipukoormuste jaoks, põhiline soojusenergia tuleb Kiviõli Keemiatööstus OÜ-lt. Ehk lahtiseletatult: eraettevõttele kuuluv Kiviõli Keemiatööstus OÜ toodab sooja ja Lüganuse vallale kuuluv Kiviõli Soojus AS on võrguettevõtja. Seejuures Kiviõlis on soojuse hind 11 eurot madalam kui Tapal, kus soojuse tootjaks ja kuni 1. augustini ka võrguettevõtjaks on N.R. Energy OÜ. Kiviõlis on soojuse piirhind käibemaksuga – 60,04 €/MWh. Lisaks osutab Kiviõli Soojus AS ka saunateenust. Dmitri Dmitrijev, küsin teilt: miks on Kiviõlis „munitsipaalkapitalism“ hea ja miks Tapal on see halb?
Dmitri Dmitrijev on Tapa elanikele, Tapa volikogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele võlgu selgituse selle kohta, miks ta järsku võttis luubi alla Tapa valla soojamajanduse ja alustas oma võitlust siinse „munitsipaalkapitalismiga“."
