BLOGI | Mida räägivad Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhid eestlaste korraldataval kolme mere virtuaalsel tippkohtumisel?
Täna Tallinnas toimuv kolme mere tippkohtumine toob kokku riigijuhid nii Euroopast kui Ameerikast. Sellel puhul tulevad Eestisse kohale Poola president Andrzej Duda ja Bulgaaria president Rumen Radev, virutaalselt osalevad tippkohtumisel mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigipead, Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier ning Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo. Algselt juunikuusse plaanitud silmast silma kohtumise lükkas sügisesse kogu maailma kevadel tabanud koroonapandeemia.
President Kersti Kaljulaidi sõnul aitab kolme mere algatus tuua siia uusi investeeringuid ning võimaldab meil siinset piirkonda ühiselt turundada kui Euroopa kõige kiiremini kasvavat regiooni. „Lääne-Euroopa on omavahel tihedalt ühendatud transpordi- ja energiakoridoridega, kuid kolme mere vahele jäävate riikide omavahelistes taristuühendustes on vajakajäämisi. Kolme mere algatuse eesmärgiks on seda muuta ning anda piirkonna majandustele energia-, transpordi ja digiinfrastruktuuride arendamisega uut hoogu,“ lausus riigipea.
Arutelud koostöö tuleviku üle
Tippkohtumisel on kaks osa: kõrgetasemeline tippkohtumine, milles osalevad 12 kolme mere riigipead või riikide esindajad ning millega liituvad ka Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo ja Euroopa komisjoni asepresident Margrethe Vestager. Töösessioonil osalevad Eesti, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Ungari, Sloveenia ja Leedu riigipead.
Ürituse teine pool on kõigile huvilistele avatud veebifoorum, kus arutletakse Kolme mere piirkonna energia, transpordi ning digitaristu rahastamise ning energia ja transpordisektori digitaliseerimise üle. Otseülekande avab tipp-poliitikute arutelu kolme mere algatuse ning regiooni tuleviku üle, mida modereerib Gideon Rachman Financial Times’i välistoimetusest.
Otseülekanne jätkub ettekannete ja aruteludega rahvusvaheliste taristuprojektide rahastamisest ning päeva kolmas plokk keskendub targale ühenduvusele, kus lansseeritakse ka Kolme mere piirkonna targa ühenduvuse tervikkäsitlus, mis on valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vedamisel ning millest soovitakse kujundada standard piiriüleste nutikate taristuprojektide planeerimisel. Ekspertteadmisi lisavad Google ja McKinsey&Company.
2015. aastal Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola presidendi Andrzej Duda eestvedamisel loodud algatuse näol on tegu Kesk- ja Ida-Euroopa presidentide tasemel koostöövormiga, mille eesmärgiks on piirkonna riikide majanduse elavdamine. Koostöö keskseks selgrooks on tõdemus, et pikalt raudse eesriide taha jäänud riikides on ajalooliselt kujunenud tugev puudujääk taristuinvesteeringutes. Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ühisel hinnangul küündib see 1,15 triljoni euroni.
Algatus edendab koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digisektorite taristute arendamiseks. Koostöö eesmärkideks on majanduskasv, elanike heaolu ja Euroopa konkurentsivõime kasvatamine, samuti energiajulgeolek ja avatud konkurentsile tuginev energiaturg ning läbi nutikate investeeringute kliimaeesmärkide saavutamine.
Kolme mere algatus toob kokku 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.
Eesti on väga jõuliselt vedanud investeerimisfondi käivitamist
Kolme mere koostöö aluseks on regiooni infrastruktuuri prioriteetprojektide nimekiri, mis võeti vastu 2018. aastal Rumeenia tippkohtumisel. Nimekirjas on kokku 48 prioriteetprojekti. Eestis osas on nimistus näiteks Rail Baltic, Via Baltica, Paldiski LNG terminal ja Energisalve pumphüdroakumulatsioonijaam. Lisaks on nimekirjas Eesti jaoks oluline Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine.
Eesti eesistumise ajal on väga suur samm edasi astutud kolme mere algatuse praktilise väljundi, 2018. asutatud ja selle aasta veebruaris käivatud investeerimisfondi suunal, millesse rahaliselt panustavate riikide arv on tänu Eesti pingutustele mitmekordistunud. Seda, kuidas täpselt Eesti selle saavutas ja mida tänaselt tippkohtumiselt oodata võib, saab lähemalt lugeda tänasest Eesti Päevalehe loost.
