VIDEO | Rassismisüüdistuste alla sattunud Taxigo asutaja: ma ka ootan seda päeva, kui saaks võtta esimese eesti keelt kõneleva aafriklase tööle

Kuus aastat tegutsenud taksoäpi Taxigo asutaja ja tegevjuht Eduard Dubrovski ütleb vastuses Eesti taksoettevõtete liidu juhatuse liikme Raul Kalevi hiljuti Ärilehes avaldatud arvamusartiklile – kus Kalev märkis, et teda häiris Dubrovski hiljutise sõnavõtu rassistlik alatoon –, et tema jaoks oli ja jääb autojuhtide eesti keele oskus väga oluliseks kriteeriumiks. Nagu ka siinse kultuuriruumi reeglitest kinni pidamine.

„Põhjus, miks ma teie ees olen, on seotud hiljuti kirjutatud artikliga, kus rääkisin taksotrendidest, keeleoskamatuse probleemidest. Piisas mul mainida, et meil Taxigo’s mustanahalisi ei sõida, kui vallandus väike taksoskandaal,” sõnab Dubrovski lõppeva nädala keskel YouTube’i üles laetud videopöördumises.

Juba sõnakasutus rassismihõnguline

Sellega viitab ta paar nädalat tagasi Ärilehes avaldatud taksoettevõtjate liidu juhatuse liikme Raul Kalevi arvamusloole „Raul Kalev: aafriklased, pagulased ja välistudengid on taksorooli teretulnud”, kus loo autor ütles, et teda häiris, et Dubrovski viitas oma algses arvamusloos taksojuhtide nahavärvile ja rahvusele, kui oleks võinud lihtsalt rääkidagi murest taksojuhtide keeleoskuse pärast.

„Paratamatult jäi mulje, et kuigi Taxigo omanik ja tegevjuht Eduard Dubrovski rõhutas, et asi pole kellegi nahavärvis ega päriolus, on tal siiski mingi poliitika just nende inimeste eemalhoidmiseks sõidujagamisest ja taksoroolist. Eestis vajame teenindussektorissse iga võimalikku kätepaaari. Kindlasti ei tohiks meie sõnum olla, et aafriklased, pagulased ja mustanahalised tuleks kõrvale jätta,” ütles Kalev oma arvamusloos, kus ta leidis, et Taxigo asutaja külvab sõnu „mustanahaline” ja „ukrainlane” kasutades üksnes rassismi ja võõraviha.

Dubrovski sõnul on kurb, et Kalev oma looga sellistele foobiatele veel tuld juurde annab. „Selleks, et veelkord, loodetavasti viimast korda asju lahti seletada, otsustasin teha väikese videopöördumise. Kuna ma ise olen venelane – nagu te mu jutust kuulete –, siis firma omanikuna olen alati olnud seisukohal, et hea teenindus tähendab sujuvat ja arusaadavat suhtlust. Kui me tahame, et klient tuleks meie juurde tagasi, siis me peame suutma teda teenindada niimoodi, et tal ei tekiks häirivaid momente,” märgib Taxigo asutaja ja tegevjuht.

Tema sõnul on häirivate momentide nimistus auto puhtuse järel teisel kohal keeleoskus. „Kuna eestis on kohalikuks keeleks eesti keel, siis just selle valdamine näitab teeninduse taset,” rõhutab Dubrovski. Taxigo juht ütleb, et kuigi ta pole kunagi keelanud eesti keelt kehvasti või mitte valdavatel autojuhtidel platvormi kasutada, on tema jaoks olnud väga oluline kindlate reeglite järgimine.

Eesti keele mitte oskamise tõttu peatanud koostöö ligi 700 juhiga

Esmalt on see taksofirmade endi otsustada, milliseid autojuhte nad kasutavad – oskavad nad siis eesti keelt või mitte –, samas läbi Taxigo platvormi kliente teenindades peavad nad vähemalt nii palju eesti keelt oskama, et suudavad kliendi eestikeelsetest soovidest aru saada ja teda teenindada.

„Kolmas reegel – kui taksojuht oskab eesti keelt üle keskmise või suudab eesti keeles suhelda, siis me lisame talle äpis eesti keele lipukese, mida klient ka näeb,” sõnab Dubrovski. Viimasena toob Taxigo tegevjuht välja, et kui nad saavad kliendilt juhi keeleoskuse kohta kaebuse, siis nad peatavad koheselt selle juhiga koostöö.

„Ma tean, et see võib tunduda natuke kummaline, aga olles ise venelane olen ma viimastel aastatel peatanud koostöö ligi 700 taksojuhiga. Küsite, miks? Sest mul oli siiralt kõrini nendest kaebustest, mis aeg-ajalt saabusid. Mina tahan, et iga meie platvormil töötav juht saaks eestikeelsest kliendist aru – siin ei saa olla ühtegi erandit,” ütleb Dubrovski.

Mis puudutab Raul Kalevi viidet nagu oleks taksoäpi tegevjuht oma algses arvamusartiklis esinenud rassistliku sõnavõtuga, rõhutab Dubrovski, et ta ei ole rassist ning ei toonud mustanahalisi välja sellepärast, et kedagi tema nahavärvi pärast rünnata. „Minu kasupoeg, keda ma kasvatan, on tumedanahaline, mu äripartner on tumedanahaline. Mul on aafriklaste seas häid tuttavaid, isegi sõpru,” põhjendab ta.

„Saate aru, minu suurim unistus on see, et need välistudengid, need mustanahalised, need pagulased – kelle peale mõned eestlased natuke viltu vaatavad – , nad kõik suudaksid Taxigo platvormi all sõita, aga kahjuks on täna mitmeid põhjuseid, miks see võimalik ei ole,” sõnab Dubrovski.

Ta toob välja, kuidas ükski välismaalane, kes on soovinud Taxigo alt sõita, ei ole seni suutnud vastata tema eestikeelsetele küsimustele. „Teiseks, lisaks keeleoskusele peaksime me natuke kaitsma ka Eesti kultuuriruumi,” lisab Dubrovski. Siinkohal juhib ta tähelepanu sellele, et Eestis on oluline, et autod, millega taksot sõidetakse, on puhtad. Ka tuleb liikluses järgida liikluseeskirju.

Praegu pole veel valmis eestlasi teenindama

„Uskuge mind, mul pole mitte midagi nende inimeste vastu, ma lihtsalt leian, et nad ei ole veel valmis meie tänavatel meie inimesi teenindama. Samas ma olen avatud uutele ja positiivsematele kogemustele, et ühel päeval saaks ma teatada, et Taxigos on asunud tööle esimene eesti keelt aafriklane. Ma tõesti teeks seda suurima heameelega!” lõpetab Dubrovski oma videopöördumise.

Sel aastal kuueaastaseks saanud taksoäpi kaudu on kogu selle tegevusaja jooksul tehtud üle 20 miljoni sõidu. 2016. aastast on koondunud Taxigo alla 15 suuremat Tallinna taksofirmat. Peale Eesti tegutseb ettevõte veel Maltal, Gruusias, Aserbaidžaanis ja Hispaanias.