30.11.2020, 11:45
Ettevõtlusspetsialistid soovitavad ettevõtlikkust arendama hakata juba lapseeas

Edu ja Tegu aasta parimate tunnustamine. Vasakult: Haridus- ja Noorteameti peaspetsialist Erika Veide, HTM programmijuht Kristi Ploom, õpilasfirma EHA liikmed Lisett Sigur, Oliver Sild ja Kaisa Kumpas, HTM kantsler Mart Laidmets, EHA liikmed Lotta-Lorette Kalmaru ja Karl-Juhan Kangur, Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok, Saare Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Triin Arva, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi projektijuht Kertu Liebert
FOTO:
Hiljuti Edu ja Tegu ettevõtlusõppe aasta parimate tunnustamisel ettevõtliku õpetaja tiitli pälvinud Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja aasta tegijaks valitud Haridus- ja Noorteameti peaspetsialist Erika Veide leiavad, et ettevõtlikkusele tuleks alus panna juba lapseeas. Miks on ettevõtlikkus lapsele oluline ja kuidas siis lapsevanemana oma last suunata?
Ettevõtlikkuse all mõistab Silja Enok tegutsemistahet, oskust ja soovi probleemi märgata ning lahendada. „Nende oskuste arendamisega on äärmiselt oluline juba varakult alustada, kuna laps on tundlik ja tähelepanelik ning märkab pisidetailideni seda, mis on tema ümber. Probleemi olemuse mõistmisel ja lahendusvõimaluste leidmisel vajab aga laps abi. Seda saavad pakkuda kodu, lasteaed ja kool," sõnas Enok.
Veide sõnul on üks võimalus lapse majandusliku mõtlemise arendamiseks tema kaasamine pere rahaasjade planeerimisse. „Laps ei peagi kandma koormat ega vastutust, kuid lapse kaasamine elu erinevatesse aspektidesse kasvatab temast mõistva inimese. Lihtne vastus lapsele, kes poes järjekordset uut lelu nõuab oleks, et sul ei ole seda tarvis, sul on juba niigi palju mänguasju, mul ei ole raha... Enamasti need vastused ei tööta ja järgmisel poekülastusel kordub sama muster, seega oleks tark midagi uut proovida. Üheks võimaluseks on laps pere kuu eelarve planeerimise juurde kaasata. Saab kasutada paberist tordilõike ja vaadata üheskoos, kui palju kulub toidule, autole, majapidamisele, kui suur tükk jäi meelelahutuseks ja missuguse ampsu keegi perekonnas sellest saab. See aitab lapsel oma soove ja vajadusi mõtestada," kommenteeris Veide.
Enok leiab, et noori peaks juba varakult ka võimalikult erinevatesse ühiskondlikesse tegevustesse kaasama, et nad tajuksid enda rolli ja vastutust asjade ärategemisel. „Juba nooremas vanuses saab õpilasel tekkida tunne, et ta on ühiskonna liikmena oluline, et tema algatusel ja sõnal on kaalu, et tema ettepanekud on väärtuslikud. Oleme edukad, kui oskame hoida lapseea loovaid lähenemisi, liikudes sealt edasi probleemi mõistmise ja parimate lahenduste leidmise uuenduslikku rada mööda. Algul on võimalik kaasata paljusid, hilisemas eas on see keerulisem," kommenteeris õpetaja.
Laste arendamine peaks alati toimuma kooli ja kodu koostöös. „Lapsed tulevad ju kooli kodust ja lähevad sinna peale tundide lõppu jälle tagasi. Kooli tulles on lapsel kaasas kodust ja koju minnes koolist saadud teadmine. Edukas ja ettevõtlik on see laps, kes saab mõlemalt poolt kaasa võtta mitmekülgsed, üksteist täiendavad teadmised. Kool ja kodu pole lapse tähelepanu pärast võistlevad konkurendid. Kodus märkab ja toetab lapse huvisid lapsevanem ja koolis teeb seda õpetaja," sõnas Enok.
Veide sõnul võiks aga lapsevanemad laste arendamisel kooliga aktiivselt koostööd teha. „Me kõik kasutame oma töös koolis omandatud teadmisi. Lastel on hea teada, millist koolitarkust erinevate ametikohtade esindajad oma töös igapäevaselt vajavad. Koolid korraldavad karjääripäevi, kus kutsutakse klassidesse rääkima ka lapsevanemaid ja seda võimalust tasub kasutada. Ajakirjanik saab siis rääkida, kui tähtis on teksti koostamine, struktureerimine, õigekiri ning ehitaja kirjeldada, kuidas tema oma töös nurgafunktsioone ja muid matemaatilisi valemeid kasutab," ütles Veide.
Tänases Eestis Enoki sõnul ettevõtlikkusest puudu ei ole. „Me märkame probleeme ja juhime neile meelsasti tähelepanu, seda olenemata vanusest. Puudujäägiks on, et üks osa inimesi jääbki märkamise faasi lõksu, jõudmata edasi lahenduste otsimise või leidmiseni. Kui oskaksime märkajaid innustada lahendajate ja eesmärgi saavutajate ridadesse edasi liikuma, oleksime veel edukamad," kommenteeris ta.
Tänases Eestis Enoki sõnul ettevõtlikkusest puudu ei ole. „Me märkame probleeme ja juhime neile meelsasti tähelepanu, seda olenemata vanusest. Puudujäägiks on, et üks osa inimesi jääbki märkamise faasi lõksu, jõudmata edasi lahenduste otsimise või leidmiseni. Kui oskaksime märkajaid innustada lahendajate ja eesmärgi saavutajate ridadesse edasi liikuma, oleksime veel edukamad," kommenteeris ta.
Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond, elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium.
Sisuturundus