Ettevõtlusspetsialistid soovitavad ettevõtlikkust arendama hakata juba lapseeas

Hiljuti Edu ja Tegu ettevõtlusõppe aasta parimate tunnustamisel ettevõtliku õpetaja tiitli pälvinud Vändra Gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja aasta tegijaks valitud Haridus- ja Noorteameti peaspetsialist Erika Veide leiavad, et ettevõtlikkusele tuleks alus panna juba lapseeas. Miks on ettevõtlikkus lapsele oluline ja kuidas siis lapsevanemana oma last suunata?

Ettevõtlikkuse all mõistab Silja Enok tegutsemistahet, oskust ja soovi probleemi märgata ning lahendada. „Nende oskuste arendamisega on äärmiselt oluline juba varakult alustada, kuna laps on tundlik ja tähelepanelik ning märkab pisidetailideni seda, mis on tema ümber. Probleemi olemuse mõistmisel ja lahendusvõimaluste leidmisel vajab aga laps abi. Seda saavad pakkuda kodu, lasteaed ja kool," sõnas Enok.

Veide sõnul on üks võimalus lapse majandusliku mõtlemise arendamiseks tema kaasamine pere rahaasjade planeerimisse. „Laps ei peagi kandma koormat ega vastutust, kuid lapse kaasamine elu erinevatesse aspektidesse kasvatab temast mõistva inimese. Lihtne vastus lapsele, kes poes järjekordset uut lelu nõuab oleks, et sul ei ole seda tarvis, sul on juba niigi palju mänguasju, mul ei ole raha... Enamasti need vastused ei tööta ja järgmisel poekülastusel kordub sama muster, seega oleks tark midagi uut proovida. Üheks võimaluseks on laps pere kuu eelarve planeerimise juurde kaasata. Saab kasutada paberist tordilõike ja vaadata üheskoos, kui palju kulub toidule, autole, majapidamisele, kui suur tükk jäi meelelahutuseks ja missuguse ampsu keegi perekonnas sellest saab. See aitab lapsel oma soove ja vajadusi mõtestada," kommenteeris Veide.

Enok leiab, et noori peaks juba varakult ka võimalikult erinevatesse ühiskondlikesse tegevustesse kaasama, et nad tajuksid enda rolli ja vastutust asjade ärategemisel. „Juba nooremas vanuses saab õpilasel tekkida tunne, et ta on ühiskonna liikmena oluline, et tema algatusel ja sõnal on kaalu, et tema ettepanekud on väärtuslikud. Oleme edukad, kui oskame hoida lapseea loovaid lähenemisi, liikudes sealt edasi probleemi mõistmise ja parimate lahenduste leidmise uuenduslikku rada mööda. Algul on võimalik kaasata paljusid, hilisemas eas on see keerulisem," kommenteeris õpetaja.

Laste arendamine peaks alati toimuma kooli ja kodu koostöös. „Lapsed tulevad ju kooli kodust ja lähevad sinna peale tundide lõppu jälle tagasi. Kooli tulles on lapsel kaasas kodust ja koju minnes koolist saadud teadmine. Edukas ja ettevõtlik on see laps, kes saab mõlemalt poolt kaasa võtta mitmekülgsed, üksteist täiendavad teadmised. Kool ja kodu pole lapse tähelepanu pärast võistlevad konkurendid. Kodus märkab ja toetab lapse huvisid lapsevanem ja koolis teeb seda õpetaja," sõnas Enok.

Veide sõnul võiks aga lapsevanemad laste arendamisel kooliga aktiivselt koostööd teha. „Me kõik kasutame oma töös koolis omandatud teadmisi. Lastel on hea teada, millist koolitarkust erinevate ametikohtade esindajad oma töös igapäevaselt vajavad. Koolid korraldavad karjääripäevi, kus kutsutakse klassidesse rääkima ka lapsevanemaid ja seda võimalust tasub kasutada. Ajakirjanik saab siis rääkida, kui tähtis on teksti koostamine, struktureerimine, õigekiri ning ehitaja kirjeldada, kuidas tema oma töös nurgafunktsioone ja muid matemaatilisi valemeid kasutab," ütles Veide.
Tänases Eestis Enoki sõnul ettevõtlikkusest puudu ei ole. „Me märkame probleeme ja juhime neile meelsasti tähelepanu, seda olenemata vanusest. Puudujäägiks on, et üks osa inimesi jääbki märkamise faasi lõksu, jõudmata edasi lahenduste otsimise või leidmiseni. Kui oskaksime märkajaid innustada lahendajate ja eesmärgi saavutajate ridadesse edasi liikuma, oleksime veel edukamad," kommenteeris ta.

Erike Veide soovitused vanematele lapse ettevõtlikkuse toetamiseks, et neist edukad probleemide lahendajad kasvaks:

1. Toeta algatusi.

Ettevõtlikkus algab juba väga vara lapse initsiatiivi toetamisest ja vajadusel suunamisest. Kui laps pakub välja, et võiks teha pannkoogiõhtu, siis aita aga ära tee tema eest tööd ära. Ajapikku me suuname lapsi oma algatusi siduma probleemide lahendamisega ja väärtuste loomisega aga selleks peab tal olema algatusjulgus – ta peab olema kogenud õnnestumist.

2. Aita märgata probleeme ja lase lapsel neid lahendada.

Emad on probleemide lahendamise meistrid ja tihti lahendavad oma laste probleeme täiskasvanuks saamiseni. Kui me ei anna lapsele võimalust probleeme lahendada, siis kuidas on võimalik seda oskust arendada? Esialgu ongi väikesed probleemid, mille lahendamine on vanemale ilmselge, kuid lapse jaoks arendav. Suuna ja julgusta last erinevate lahenduskäikude leidmisel. „Tee ise“ ja „mõtle oma peaga“ töötab siis, kui oleme aidanud lapsel kasutada erinevaid strateegiad, pakkunud valikuid olukordade lahendamiseks ja laps on saanud ise proovida, mis töötab ja mis mitte.

3. Aita eesmärgistada.

Igavusest tehakse palju algatusi, lapsevanemad võivad neid isegi lollusteks nimetada. Ettevõtlikkus väljendub tegudes, millel on mõte, väärtus, eesmärk. Eesmärgid võivad olla suured ja kauged: tahan saada olümpiavõitjaks, miljonäriks või koolidirektoriks... Aita lapsel püstitada eesmärke ja seejärel suuna last kirja panema esimesi samme, mis eesmärgi saavutamiseks vaja on. Iga vanem teab, et kui õhin ja tuhin möödub ja tegevus hakkab nõudma distsipliini, siis on vaja iga päev uut energiat, et alustatuga lõpuni minna. Ka see tasub lapsega läbi arutada, et mis saab siis, kui ühel päeval enam ei taha ja ei viitsi ning kuidas siis vanemad ja laps ise end eesmärgi suunas edasi liikuma suunata saavad.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond, elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium.