„Võtmesõna on ikkagi see, kui hästi sa oma klienti tunned. H&M-i ja Zara vastu ei saa Eestis keegi, see on selge, aga oma nišiga on siin täiesti võimalik olla,” ütles ligi 28 aastat tegutsenud Hansmarki juhatuse esimees Mait Saarts. Kuigi Hansmark on mitmest kriisist edukalt läbi tulnud, tunnistas Saarts, et viimane aasta on olnud raske.

„Kui kevadel poed kinni pandi, siis müük kukkus ja kadus ühe päevaga. Aga kui poed 11. mail jälle avati, siis hakkas see trepp jälle ülespoole liikuma,” märkis ta. Kuigi ettevõte tegi käibe taastumise kohta ülikonservatiivse prognoosi, oli mullune juuni üks aastate paremaid.

Klient eriti koroonatundlik

„Siis tekkisid juba need probleemid, et kuna me olime teinud prognoosid tagasihoidlikumad, siis ei jätkunud kaupa,” märkis Hansmarki juhatuse esimees. Ta tõdes, et Hansmarki rõivaäri on kindlasti pandeemia vastu eriti tundlik, sest nende klient on vanem naine.

Oktoobris, kui Eestis hakkas maad võtma teine koroonalaine, kadus poodide käive taas. „Alates novembrist – november, detsember, jaanuar ja veebruar – on olnud väga raske, hetkel käib kõva pealemaksmine. Käive on kuskil 40% sellest, mis ta varem oli,” lausus Saarts. Ettevõttel on Tallinna, Tartu ja Pärnu peale kokku viis kauplust.

Eelmise aasta käive jäi lõpuks siiski vaid 20% varasemast väiksemaks – piirdus 1,9 miljoni euroga. Aasta lõpetati väikese kasumiga. Seni pole ettevõte töötajaid koondanud ega kavatsegi seda esialgu teha. „Ettevõte on juba niigi õhuke,” märkis Hansmarki juhatuse esimees.

Kuigi ettevõte oli juba enne kriisi puhkemist otsustanud ka e-poodi arendama hakata, on seda tabanud tagasilöögid. Pealegi ei pea ettevõte praegu väga mõttekaks suunata sinna suuri ressursse. „Ma arvan, et see on kindlasti vajalik, aga kuna minu klient on ka eakam, siis e-pood annaks ühe poe käibe välja alles aastate pärast,” põhjendas Saarts.

On Eesti rõivatööstuse usku

Selle aasta suurimaks katsumuseks peabki ta seda, kuidas ja millises tempos Eesti ühiskond hakkab pandeemiast toibuma ja ostlemine muutub ka Hansmarki klientidele turvaliseks. „Ma olen täitsa veendunud, et raha on olemas. Muidugi, kui tervisekriisist saab majanduskriis, siis on rasked ajad pikalt ees,” tunnistas Saarts.

Hansmarki juhatuse esimees nõustub kunagise Baltika juhi seisukohaga, et moe- ja rõivatööstuse suurim risk on trendide vale hindamine ehk see, kui disainerid ja tarbijad ei ole trendidest ühel arvamusel. „Kui me loome kollektsiooni, siis edu ja ebaedu vahe on teinekord mitmekümnekordne,” tõdes ta.

Hansmarkil oma tootmist ei ole, kuid töö ostetakse sisse teistelt Eesti ettevõtetelt. „Mina olen kindlasti Eesti rõivatööstusesse uskuja,” rõhutas Saarts.

Mismoodi on mitmed teised siinse moetööstuse suurnimed koroona-aastal hakkama saanud, loe lähemalt reedesest LP loost.