Pikaaegne lipulaev loodab ühel päeval taas särada

Aasta tagasi aprillis Baltika tegevjuhiks saanud itaallane Flavio Perini on kindel, et kolme kuni viie aastaga on võimalik kasvatada ettevõtte müügitulu praeguselt 20 miljonilt 70–80 miljonini, kirjutab Ärileht oma reedeses LP loos.

„Olime üsna kehvas seisus ja olukord oli tegelikult halvem, kui ma olin eeldanud,” rääkis Perini, kes pidi kohe hakkama ettevõtet pankrotist päästma. „Sellises olukorras on sul kaks valikut: kas süüdistada ennast ja kõiki neid inimesi, kes sulle tõtt ei rääkinud, või hakata võitlema. Mina olen loomult võitleja,” lisas Perini. Juba juunis kinnitas kohus Baltika saneerimiskava.

Perini ütles, et 1928. aastal asutatud ettevõttes ümberkorraldusi tegema hakates nägi ta, et Baltikal on liiga palju poode ja rõivabrände. „Ütlesin, et me peame leidma oma turuniši, mitte püüdma luksusrõivaste ja massimoe tarbijaid,” lausus Perini. Kulude kontrolli alla saamiseks otsustati, et selle aasta teisest poolest toodab Baltika ainult naisterõivaid ja üksnes Ivo Nikkolo brändi all.

Juba on näha muutusi senises brändis

„Me peame kuulama, mida tarbija tahab. Peame leidma täiesti endale omase põhjamaise stiili, kus teeme heast kangast kvaliteetseid rõivaid,” rõhutas Perini. Ivo Nikkolo uuendatud brändi kollektsioon jõuab sel nädalal poodidesse ja seda disainides on silmas peetud nooremat sihtrühma. „See on seksikam, sensuaalsem ja naiselikum ning seal on ka senisest enam vaba aja riideid,” märkis Baltika juht.

Viimase aasta ümberkorraldustega on ettevõtte struktuuri õhendatud ja poodide sulgemise tõttu vähenes ka töötajate arv. „Eelmise aasta lõpus oli meil 277 töötajat ja neist ainult 54 töötasid peakontoris,” märkis Perini. Veel 2019. aasta lõpus oli Baltika palgal pärast oma tootmise sulgemist 529 inimest. „Minu jaoks oli [inimeste koondamine] raske otsus, kuid ettevõtte seisukohalt tuli seda teha,” tõdes Baltika juht.

Kuna 2019. aastal lõpetas Baltika Eestis tootmise, toodetakse praegu u 80% ettevõtte rõivaid mujal Euroopas ja 20% tuleb Hiinast. Euroopas on suurim osakaal Türgil, kus toodetakse 30–40% Baltika rõivaid. Perini sõnul on Baltika lõpetanud ka n-ö lattu tootmise. Kui varem oli probleem, et laovaru oli liiga suur ja müüginäitajad väiksed, siis nüüdseks on olukord muutunud. „Me müüme nüüd rohkem, kui meil laos on,” sõnas Baltika juht.

Perini kinnitas, et Baltikas tehakse lähiaastatel veel palju suuri muudatusi, ei ole välistatud ka mõne teise ettevõtte omandamine. „Minu põhieesmärk on juhtida äri, mille aastakäive on 70–80 miljonit eurot. Ma ei tulnud siia juhtima 20-miljonilise aastakäibega ettevõtet,” rõhutas ta.

Esmalt võtab sihikule Poola ja Ukraina

Müügitulu kasvule peaks lähima kolme kuni viie aasta vaates kaasa aitama Perini plaan mitte piirduda ainult kohaliku Baltimaade turuga, vaid minna tõeliselt rahvusvaheliseks. „Mitte kuskil pole öeldud, et Eesti rõivabränd ei saa rahvusvaheliselt edukas olla,” põhjendas Baltika juht, kes ei pea plaani utoopiliseks. Esialgu tähendaks see teatud võtmeturgudele keskendumist Euroopas, näiteks Poolas ja Ukrainas.

Perini sõnul on Baltikale uue hingamise andjana oluline roll ka e-kaubandusel, mistõttu praegu valmistatakse ette uue e-poe platvormi, mis peaks valmima selle aasta lõpuks ja toetama rahvusvahelist müüki. „Meil on palju võimalusi kasvamiseks,” kinnitas Perini.

Mismoodi on mitmed teised siinse moetööstuse suurnimed koroona-aastal hakkama saanud, loe lähemalt reedesest LP loost.