Pensioniraha varem vabastaja vastab platvormi nõrka külge puudutavale kriitikale: saame keskmiselt 300 avaldust päevas

Esimese nädalaga esitas ligi 2000 inimest avalduse oma pensioni teise sambasse kogutud raha kiiremaks väljavõtmiseks. Ühisrahastusplatvormi Vabaks.ee juhatuse esimees Marko Vaik toob välja põhjused, miks on nõudlus nii kõrge ja vastab skeptikute kriitikale, mis leidis kajastust tänases Ärilehe loos, kus tuli välja, et inimesed tahavad välja võtta rohkem raha, kui end pensioniraha vabastajaks nimetaval Vabaks.ee'l pakkuda on.

Vabaks.ee platvorm on avatud nädala jagu ja oleme saanud pensioni teise samba raha kiiremaks väljamakseks keskmiselt 300 avaldust päevas. Pensioniosakute väljamakseid soovis nädala jooksul finantseerida 1000 inimest. Seega ületab rahasoovijaid ja investoreid kokku viival platvormil nõudlus hetkel selgelt pakkumist.

Kiiremad taotlejad said oma kogutud raha kohe kätte, kuid tunnistan, et taotlejate nii suur hulk tuli üllatusena ning teeme pikki päevi avalduste läbi vaatamiseks. Avanädala jooksul olen suhelnud paljude avalduse esitanud inimestega ning avanev pilt pole kaugeltki selline, mida platvormi kriitikud oma elevandiluust tornist kuulutavad.

Oleme ka loobunud väljamaksetest

Jah, on ka neid, kellele teenusepakkumise oleme hinnanud riskantseks ja sellest loobunud, aga üldine pilt on midagi muud. Inimestel pole probleemi finantskirjaoskusega. Teenustasude ära maksmine on selgelt kaalutletud otsus. Inimestel on oma raha sageli kohe tarvis ja väga kaalukatel põhjustel. Heal järjel ja rahamuredest vabadel kriitikutel on seda teinekord raske mõista.

Vestlesin pereisaga Viljandist (see siin on päris lugu erinevalt portaalis toodud ja kriitikat saanud kujundlikest üldistavatest näidetest), kes kaotas töö eelmisel kevadel, kui tema tööandjaks olnud tootmisfirma oli sunnitud koroonakriisi tõttu koondama. Kuigi pere sissetulek vähenes oluliselt, tuli tasuda elamiskulud, osta perele süüa ja pesamunale mähkmeid.

Täna on mehel uus töökoht ja regulaarne sissetulek, millest tuleb igakuiselt tasuda ka keerulisel ajal võetud 18-protsendilise intressiga tarbimislaenu makseid. Sellest kohustusest vabanemiseks kasutas ta pensionisambasse kogutud raha – oma raha – makstes selle eest 16% teenustasu. Kokkuvõttes maksis pereisa vähem intresse ja sai võimaluse alustada puhtalt lehelt, ilma ränga võlata.

Selliseid lugusid on enamus. Need on päris Eesti inimeste päris lood. Pensionikogujad pole kiirlaenu ja pandimaja vahet voorivad sõltlased – nad on eelkõige palgatöötajad, aga ka ettevõtjad, kes maksavad makse, pingutavad igapäevaselt. Pigem vastutustundlikud kodanikud ja isegi säästjad, kellest osa liitus teise sambaga omal ajal kohustuslikus korras, teised tegid vabatahtliku otsuse.

Suurima väljamakse esitajal teises sambas üle 80 000 euro

Paljud on aga pensionivara senistes haldajates sügavalt pettunud ja tahavad kasvõi põhimõtte pärast oma raha välja võtta või ennetada börside järgmist võimalikku kukkumist. Suurima väljamaksetaotluse on meile esitanud kõrgepalgaline IT-ekspert, kes kogus oma üheksakordsest Eesti keskmisest kuupalgast teise sambasse üle 80 000 euro.

Ta ei otsustanud kergekäeliselt, et võtab selle raha sambast välja. Tema finantskirjaoskusega on kõik korras. See on kaalutletud otsus, mille juures on selge teadmine, et teenitud summalt tuleb maksta riigile tulumaks nii nagu igasuguse teenitud tulu puhul ning kogutud raha kohene väljavõtmine maksab 16% juba tulumaksustatud summalt. Portaali vahendustasu on seejuures üksnes 4%. Ebaeetiline?

Vabaks.ee platvormile heidetakse ette vastutustundetult kõrget teenustasu. Platvormi on meedias nimetatud ebaeetiliseks ja võrreldud kiirlaenudega. Sellised kriitikud kahjuks ei hooma ühiskonnas toimuvaid protsesse ega inimeste tegelikke vajadusi. Vabaks ei suurenda kellegi laenukoormust, pigem – kui kuulata avalduse esitanud inimeste põhjendusi – aitab seda vähendada.

Räägime nende inimeste iseenda rahast. Langetati poliitiline otsus, et igal inimesel on õigus ise otsustada, kas ta jätkab pensioni teise sambasse kogumist, peatab maksed või võtab ka seni kogutud summa välja. Poliitiline debatt kohustusliku kogumispensioni reformimise üle peeti mujal. Nüüd on raha vaba ja nõudlus kõrge.

Selle debati tulemusel on igaühel endal vastutus otsustada oma pensioni teise samba raha edasise kasutuse üle. Kellelgi ei tohiks olla enam põhjust inimeste vabatahtlikult ja kaalutletult tehtud otsuseid hukka mõista.

Investorid riiklikku pensionisüsteemi ei usalda

Kunagi varem ei ole Eestis olnud niipalju erainvestoreid. Sõlmitakse rekordtasemel ruutmeetrihinnaga kinnisvaratehinguid, börsil näitavad hinnad tagatulesid, investeeritakse ühisrahastusplatvormidel ja alternatiivsetel börsidel, ostetakse kulda ja krüptovaluutat. Võimalusi on palju, aga suurim tootlus tuleb endiselt sealt, kus on suurim nõudlus.

Vabaks.ee platvormil vaid nädalaga tehtud pensioniraha vabastamise taotlused enam kui 10 miljoni euro ulatuses muudavad teenuse kõige kiiremini kasvavaks finantsteenuseks Eestis. Investoritel on tootluse teenimiseks tekkinud üks uus alternatiiv. Raha liigub lõpuks ikka sinna, kus on nõudlus, tarbijad ja kus raha kasvab. Julgustan investoreid vaatama pealiskaudsest kriitikast läbi, analüüsima tegelikku olukorda ja otsustama oma peaga.

Märtsi lõpu seisuga oli juba üle 150 000 inimese teinud avalduse teisest sambast lahkumiseks, see on kokku 1,3 miljardit eurot ja avalduste esitamine kestab. Poliitilise otsuse tulemusena tekkis nõudlus ja Vabaks täidab tühimiku kujunenud ulatuslikul turul. Kas on õiglane seepärast ettevõtjat nahutada?

Kriitikat on teinud mõned universaalpankadega seotud inimesed, kes heidavad ette Vabaks platvormi kõrgeid tasusid. Samal ajal pakuvad samad pangad näiteks tarbimislaenu veel kõrgema intressiga – paar klikki internetipangas ja raha arvel. Pensioniraha väljavõtmisel tuleb küll maksta teenustasu, aga inimene kasutab enda kogutud raha ja tal ei teki laenu maksmise kohustust.

Milliste riskidega peab Vabaks.ee platvormi kasutaja arvestama?

Inimene, kes tegi avalduse pensioniraha kiiremaks väljavõtmiseks, peab arvestama, et investorid finantseerivad väljamakseid avalduste laekumise järjekorras ning väljamaksetega võib minna aega.

Investori põhiline risk on turu üldine kõikumine. Inflatsioon ja üldine aktsiaturgude langus mõjutab ka teise samba pensioniosakute väärtust. Samas peaksid just pensionifondi osakud olema vastavalt valitud investeerimisstrateegiale turu kõikumiste osas eriti hästi kaitstud.

Mis saab aga siis, kui inimene ei tasu oma kohustust ega maksa Pensionikeskusest sügisel laekuvat raha Vabaks.ee kontole tagasi? Või siis otsustab vahepeal ümber ja võtab oma avalduse Pensionikeskusest tagasi, olles välja makstud summa juba ära kulutanud? Sel juhul on tegemist klassikalise võlaga, millega tegelevad inkassofirmad. Teenusepakkujana veendume, et inimesed on teadlikud oma kohustusest ja teenuse hinnast.