Pangandusekspert: Vabaks.ee-laadsete platvormide osas peaks küsimuse esitama regulaatorile

Swedbanki juhatuse liige Tarmo Ulla rääkis intervjuus Ärilehele, millega peavad arvestama teisest sambast lahkujad ning mida ta arvab vabaks.ee-laadsetest kiirlaenule sarnast teenust pakkuvatest platvormidest. Lisaks kummutab ta ka kaks levinud kodulaenu-müüti.

Rääkides investeerimisest natuke teise nurga alt: mõned teise samba fondid kaotavad pensionireformiga pea 30 protsenti kogumahust. Kusjuures peamiselt on tegemist selliste fondidega, kuhu pank kõige parema meelega kliente paigutab: aktiivselt hallatud fondid. Võib arvata, et tegemist on inimestega, kes ise investeerimise vastu eriti huvi ei tunne. Kui suur probleem see pankade jaoks on?

Ütleme nii, et lahkujate arvud on meie vaatest täna ootuspärased, seal ei ole mitte midagi üllatavat. Kui meil hakkasid lahkumisavaldused laekuma, siis helistasime kliente üle ning üritasime aru saada juurpõhjustest, miks kliendid lahkuvad. Vastu vaatas kolm põhjust. Inimestel oli kas raha vaja, nad tahtsid ise investeerida või ütlesid otse, et ei usalda süsteemi tervikuna.

Meie jaoks on kõige tähtsam, et meie kliendid mõistaksid otsuse pikemaajalist vaadet. Lõppkokkuvõttes on nii, et kui inimene teeb täna selle otsuse, ei tea ta kunagi, millal tal seda viimast õlekõrt vaja läheb. Mitte selleks, et seda niisama ära kulutada, vaid juhtub midagi drastilist - näiteks abielulahutus või tõsised tervisemured. Kardamegi kõige rohkem seda, kui inimesed raha ära kulutavad ning ei tee sellega midagi positiivset.

Te mainisite, et helistasite sambast lahkujatele. Kuidas klienditeenindajad sellesse suhtusid? Kujutan ette, et paljud olid jube vihased: “Mis propagandat see pank siin teha üritab?!”

Inimesed olid pigem ikkagi avatud. Meie eesmärk oli aru saada ning kliendile selgeks teha, et igal otsusel võib olla erinev tagajärg. Kui kliendil on vabadus otsustada, siis me muidugi hindame seda, kuid soovime talle ka selgitada, mis on otsuse tagajärg pikemas vaates.

Kui murettekitavad on teile kõiksugu kiirlaenulaadsed platvormid, mis võimaldavad teisest sambast raha veelgi kiiremini kätte saada?

Ma ei ütleks, et see oleks meie jaoks probleem. See küsimus on pigem suunatud regulaatorile - kas ja mis moel erinevad platvormid töötavad. Lisaks on igal sammul oma hind ning kliendid ka ise peavad aru saama, kas selline samm[taoliste platvormide kasutamine - toim.] on tema jaoks mõistlik.

Ringlevad jutud, et teise samba väljavõtnutel on tulevikus keerulisem eluasemelaenu saada. Kas neil juttudel on mingit alust või on tegemist puhaste külajuttudega?

Lükkame ümber. Laenu puhul number üks on maksevõime ning number kaks on säästuvõime. Kui inimene on otsustanud pensioniraha välja võtta, ei tähenda see, et tal pole säästuvõimet. Konkreetselt sellist reeglit kindlasti ei eksisteeri.

Kummutaks siinkohal ka teise müüdi. Levivad jutud, et pool aastat iga kuu 1000 eurot kontole kandes saab eluasemelaenu. See ei vasta samuti tõele.

Loe täismahus intervjuud Tarmo Ullaga siit.