Mis asendaks tulevikus naftat, põlevkivi ja kivisütt?

Aina kõlavamalt räägitakse fossiilse CO₂ tekitatud keskkonnaprobleemidest. Kuna maailmas tarbitava energia kogus on suur, pole seni õnnestunud häid alternatiive leida. Parim alternatiiv oleks olematu keskkonnamõjuga, vabalt kättesaadav, ohutu ja odav energiaallikas. Selle otsingutega on juba aastakümneid tegeletud ja kui see leitaks, siis kasutaks seda tõenäoliselt kogu maailm. Kuidas aga jõuda CO₂ emissioonide vähendamiseni?

Fossiilsed kütused, sealhulgas nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning kivi- ja pruunsüsi, annavad meile hetkel ligi 80% kogu maailmas tarbitavast energiast. Meie unistus need igaveseks ajaloo prügikasti saata lähitulevikus ei täitu. Me ei soovi fossiilseid kütuseid kasutada, kuid oleme siiski sunnitud seda tegema, kuna nendel põhineb nii elektri kui ka soojuse tootmine. Mida saame teha?

Lihtsaim võimalus on vähendada energia tarbimist. Võiksime proovida ka tõsta ressursside kasutamise efektiivsust ehk vähendada raiskamist – sama koguse millegi tootmiseks kulutaksime vähem kütust. Siia alla käib ka tehnoloogiate muutmine – näiteks pliidi all puude põletamine on keskkonnale tunduvalt suurem koorem kui sama koguse puidu põletamine koostootmisjaama katlas. Lisaks saaksime täiendada ja kasutada erinevaid puhastus- või CO₂ püüdmise tehnoloogiaid.

Oodatavaks alternatiiviks on ka fossiilsete kütuste asendamine. Näiteks võiksime asendada Euroopas võidukäiku tegeva maagaasi biometaaniga. Energiat andev molekul (metaan) jääks samaks, kuid kaoks keskkonnamõju CO₂ näol. Nimelt võib biometaani toota näiteks prügilasse ladustatud orgaanilise materjali, jäätmete (nt sõnnik, toidujäätmed), energiaviljade ja rohu kääritamisel. Ehk see, mis tundub kasutu, on tegelikult väärtusliku molekuli allikaks, mida saab kasutada nii keemiatööstuses, energeetikas kui ka transpordikütusena.

Biometaanist võime toota ka rohelist vesinikku – olemas on veel kollast, halli, sinist ja roosat vesinikku, kusjuures nimetused ei viita vesiniku värvusele, kuna vesinik on endiselt värvitu (lisaks ka lõhnatu ja maitsetu), vaid kirjeldavad seda, millisest allikast pärineb selle tootmiseks vajalik energia. Keskkonnasõbralik ja süsinikuvaba (loomulikult!) vesinik tõotab tulevikus ilma teha teaduses ja kütusena, kuid jutud vesiniku kohesest võidukäigust kuuluvad hetkel veel ulme valdkonda.

Kütuste ja energeetika valdkonnas on palju teha. Kui soovid tulevikus juhtida või suunata arenguid nendes valdkondades, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“ annab sulle selleks tugeva lähtepunkti. Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika“ magistriõppekava loodud just sinule.

Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Artikkel tugineb portaali Geenius artiklile.