Uuringus osalesid ainult eesti ja vene keelt kõnelevad isikud, seega puuduvad antud uuringus andmed inimeste kohta, kes eelnimetatud keeli ei valda.

Platvormitöö ei piirdu Eestis ainult kullerteenustega, üha enam teostatakse ka näiteks IT alaseid või õigusnõustamisega seotud töid. Kõik need, kes on viimase aasta jooksul antud töö liiki teinud, teenivad platvormitööst ligi 18,4 protsenti oma netosissetulekust kuus. Vähemalt korra elus platvormitööd teinud inimene teenis märtis 1017 eurot, seal hulgas sisalduvad ka erinevad toetused ja stipendiumid jms.

Ligi 68 miljonit maksutulu

Platvormitöö parem regulatsioon ja maksustamine on tööviisi uuenduslikkuse tõttu suureks küsimuseks paljudel riikides. „Näiteks kui kõik Eesti praegused platvormitöötajad, kes pole ettevõtjad ega kasuta ka ettevõtluskontot, hakkaksid kasutama ettevõtluskontot, siis küündiks aastane maksimaalne tulu 340 miljoni euroni, millest laekuks maksudena 68 miljonit eurot,“ märkis Arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu. Ettevõtluskontot kasutab vaid 2% platvormitöötajatest.

Uuringus välja tulnud mustrid viitasid tööturu kihistumisele ehk antud töö kipub olema pigem väiksemate valikuvõimalustega töötegijate pärusmaa.

Eestis on platvormitöö peamiselt siiski inimeste lisatöö. Uuringut juhtinud Arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu tõi välja, et kriisi ajal kasvab surve teha platvormitööd, mis omakorda suurendab nende mõjuvõimu veelgi ning muudab platvormitöötajad leplikumaks madala töötasu ja suurte riskide osas. Kehvasti kindlustatud inimene pöördub aga lõpuks ikkagi oma tekkivate muredega riigi poole ning platvormide teenuste madala hinna maksab pikas vaates kinni siiski maksumaksja.

Ei peaks suruma klassikalise töölepingu formaati

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas leidis, et platvormitööl on siiski olnud ka positiivne mõju, arenenud on tehnoloogia ja tekkinud uued ärimudelid. Tema arvates ei peaks suruma platvormitöötajaid klassikalise töölepingu formaati, kuna siis kaoks ära teatud paindlikus, mis just kõnealust vormi iseloomustab. Aas lisas, et Eesti riik ei peaks tegema regulatsioonides revolutsioone, vaid vaatama, mida on teinud teised liikmesriigid, et tagada paindlikkus ja sinna juurde ka sotsiaalsed hüved.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich nõustus Aasaga, et riigi poolt tulev direktiiv, mis reguleerib platvormitöötajate õigusi ja kohustusi peab jätma ka teatud vabaduse. Samas lisas ta: "Kui inimesed ei tea, palju nad teenivad, on midagi valesti ning kui inimesed peavad võitlema enda õiguste eest, on ka midagi valesti."

Palju on räägitud ka näiteks sõidujagamis teenuste taksojuhtide olematutest õigustest. Ärileht on varasemalt kajastanud proteste nii Inglismaal kui ka Aafrikas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid