„Esitasin täna justiitsministrile Maris Laurile riigi peaprokuröri Parmase suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise avalduse, kuna Parmas valetas teispäevases „Esimeses stuudios”,” ütleb jaanuaris korruptsioonikuriteos kahtlustuse saanud ärinaine ja Martin Helme endine nõunik Kersti Kracht täna sotsiaalmeedias tehtud postituses.

Tema sõnul väitis Parmas telesaates, et kohus tegi määruse, kus tunnistas sideandmete jälgimise õiguspäraseks. „Allpool väljavõte määrusest, kust kõik võivad ise lugeda, mida kohus tegelikult ütles. Leian, et Parmas ei sobi riigi peaprokuröriks ja loodan, et justiitsminister suhtub avaldusse täie rangusega,” nendib ärinaine.

Kracht on postitusele lisanud ka väljavõtte Harju maakohtu määruse erinevatest punktidest. Seal seisab, et õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamine ei ole käesoleval juhul sideettevõtjalt andmete nõudmise loa tutvustamisest keeldumise korral ka kahjustada saanud, sest Krachtil ja tema kaitsjatel on võimalik luba vaidlustada KrMS §-de 228-231 alusel uurimiskaebemenetluses pärast seda kui neile on võimaldatud loaga tutvuda.

Ka öeldakse määruses, et seni kuni Kersti Kracht ega tema kaitsjad pole loaga tutvunud, on kohtu hinnangul ennatlik loa õiguspärasuse vaidlustamine. „Ka kaitsjad ise on maakohtule esitatud kaebuses märkinud, et loaga tutvumine on vajalik selleks, et kaitsjad saaksid kontrollida, kas see on tõepoolest antud vaid kriminaalasjas tõendite kogumise eesmärgil või mõnel muul n-ö hälbival eesmärgil,” refereerib Kracht kohtu määrust.

„See on omakorda kaitsjate hinnangul aga oluline selleks, et kontrollida, kas antud luba vastab Euroopa Kohtu lahendis nr C-746/18 sedastatud nõudmistele. Kuivõrd käesoleval hetkel on ennatlikult vaidlustatud sideettevõtjalt andmete nõudmise luba, ei hinda kohus praeguse uurimiskaebemenetluse raames antud loa õiguspärasust, jättes nii Riigiprokuratuuri 22.04.2021. a kui ka maakohtule esitatud kaebuses toodud vastavad seisukohad käesolevaga tähelepanuta,” seisab Krachti sõnul veel kohtumääruses.

Krachti kaitsjad Oliver Nääs ja Sander Potisepp esitasid 3. mail Harju maakohtus kaebuse, millega paluti tühistada riigiprokuratuuri ja kaitsepolitsei määrused, millega kohaldati Krachti suhtes elukohast lahkumise tõkend. Kohus otsustaski hiljuti rahuldada Krachti kaitsjate kaebuse ning tühistas riigiprokuratuuri 10. märtsil ja 22. aprillil jõustunud määrused ning kaitsepolitsei 18. veebruaril jõustunud elukohast lahkumise keelu.

Kahtlustuste taust

Jaanuaris pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd Hillar Tederi ning Kersti Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid