“27. augustil laekus teade, et 24. augustil helistas 48-aastasele naisele ennast Swedbanki töötajana esitlenud naine, kes ütles, et teataja pangakontol taheti teha kahtlane tehing. Helistaja väitis, et tegevust on võimalik peatada, kuid selleks peab naine järgima antavaid juhiseid,” selgus Põhja prefektuuri nädalavahetuse infost.

Teate kohaselt saadeti naisele kinnituskoodid, peale mida logis ohver internetipanka, sisestas antud koodid ning kinnitas enda tegevused talle kuuluvate paroolidega. Hiljem avastas naine, et tema nimel oli võetud Bondora laenukeskkonnast 9500 euro suurune laen.

Samal päeval anti teada ka teisest juhtumist. Sedapuhku helistas 57-aastasele naisele vene keelt kõnelev naisterahvas ja pakkus võimalust kaubelda aktsiabörsil. Helistaja juhendas ohvrit registreerimata kauplemisplatvormil – naine salvestas oma arvutisse programmi AnyDesk, misjärel võeti tema nimel erinevast krediidiasutustest laene kogusummas 10 097 eurot.

Ärileht uuris, kui palju tuleb ette taoliste programmide kasutamist kelmusteks. Taoliste programmide all mõeldakse AnyDesk-i või mõnda muud alternatiivset rakendust, näiteks TeamViewer-it, mis pakub pahalastele kaugjuurdepääsu personaalarvutitele ja muudele seadmetele.

“AnyDesk-i ja TeamViewer-i laadimine on kahjuks levinud juba aastaid ehk alates sellest, kui investeerimispettused aastate eest levima hakkasid. Küll on viimasel ajal olnud juhtumeid, kui neid programme palutakse alla laadida ka „kõne pangast“ skeemis ettekäändel, et see on „kaitseprogramm“,” kommenteeris PPA kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Viktoria Korpan.

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgase sõnul teeb politsei tööd selle nimel, et tabada Eesti elanikke kimbutavaid kelmusskeemide taga olevaid organisaatoreid. “Politsei teeb koostööd erinevate asutustega, näiteks pankade ja finantsasutustega, ning teiste riikide korrakaitseorganitega, et uurida neid kuritegusid ja koguda andmeid, mis aitaks ennetada uusi kuritegusid,” rääkis Pihelgas.

Kelmide tabamise teeb Pihelgase sõnul keeruliseks asjaolu, et telefonikõnedega seotud pettuste organiseerijad asuvad välisriikides. “Kuna paljud kolmandad riigid, mis ei ole EL-i liikmed, ei ole väga koostööaltid, muudab see paraku menetlemise aeglaseks ja keeruliseks, kuna info kogumine ja selle maht sõltub konkreetse välisriigi soovist teha meiega koostööd teha,” lisas ta.

Kuna ohvritelt võetud raha liigub üldjuhul kiiresti erinevatele võõrastele pangakontodele või maksekeskkondadesse, kust see samuti liigub edasi juba järgmistele kontodele või krüptorahakottidesse, on välja petetud raha tagasi saamine Pihelgase sõnul keeruline protsess. “Raha tagasi saamine oleneb siis juba sellest, kuhu on raha edasi kantud, kas see asub veel Eesti pangakontol või on juba jõudnud välisriikide pangakontodele ning kas kontol olevat raha on võimalik arestida või mitte,” kommenteeris Pihelgas.

Loe läinud nädala kolmapäeval avaldatud artiklit järjekordsest pettusest, mille tõttu jäi pensionär ilma oma kahe aasta pensionist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid