Eile kirjutas Ärileht loo sellest, kuidas Mobire Groupi tarbijauuringust selgus, et auto keskkonnasõbralikkus on oluliselt vähem tähtis kui võiks arvata. Tegevjuht tõi välja, et põhjused peituvad nii puudulikus laadimistaristus, elektriautode hinnas kui ka sõiduulatuses. "Võimalik, et aasta lõpus mõjutas otsustamist ka energiakriis, mis lükkas elektrihinna ekstreemsustesse,“ sõnas ta.

Vonk Technologies e-mobiilsuse juht Kudres Lääts luges eile ilmunud artiklit ning võttis vaevaks kirjutada vastulause. Avaldame tema mõtted täismahus.

Elektriauto muutub aina igapäevasemaks
Elektrisõidukite hulk meie tänavatel kasvab hoogsalt ning autotootjad aina arendavad ja täiustavad uusi mudeleid. Akuautod muutuvad kutsuvamaks, sest akude mahutavus üha suureneb, sõiduulatus pikeneb ja pikkade vahemaade läbimine on muutunud mugavamaks. Lisaks täieneb laadimisjaamade taristu ja seda enneolematul kiirusel. Enam pole vaja tunda nn läbisõiduärevust, muretsedes sihtpunkti jõudmise pärast, ega igat kilomeetrit lugeda - teekonda ennast saab nautida. 

Kui ühiskondlik laadimisvõrgustik on mõeldud pika vahemaa läbijale, siis igapäevane laadimine on mõistlik ette võtta kodus - nii laheneb ka sõit Eesti piires. Laadimisvõimaluse saab üles seada koju, töö juurde või maakoju. Laadimise tarvis ei pea olema suuremaid liitumisi ja võimsusi ning see on ka kõrgete elektrihindade juures soodsam, kui fossiilkütusega sõitva auto tankimine. Lisaks on autot kodus üleöö laadida mugav.

Elektriauto on muutumas ka järjest taskukohasemaks, samas kui sisepõlemismootoriga sõidukid, mis on meid teeninud nüüdseks üle saja aasta, saavad tulevikus olema kallimad - nende järkjärguline käibelt kõrvaldamise aeg on alanud, riigid püüavad kliimamuutuse ohjamiseks fossiilkütustega sõidukid eilsesse päeva jätta. Peatselt pole enam põhjusi, miks EV-sid mitte osta, kuid mõned olulised vasturääkivused siiski on.

Kas ikka piisavalt kliimasõbralik?
Üks elektriautovastaseid argumente on, et nende tootmine eraldab rohkem saastet kui sisepõlemismootoriga sõiduki valmistamine. Elektriauto aku tootmine on tõesti keskkonnale koormav, liitiumi ja koobalti kaevandamisega kaasnevad omad riskid. Õnneks käib märkimisväärne töö, leidmaks võimalusi optimeerimaks haruldaste maavarade kasutamist ja täiustamaks akude tootmismeetodeid – see on otseselt seotud keskkonna- ja geopoliitiliste probleemidega. Täiesti koobalti-vaba aku ehitamine, mis oleks vähemalt sama efektiivne, on hetkel veel suur väljakutse, aga sellega päriselt tegeletakse. 

Töötlemisele kulutatud ressursid kompenseerib elektriauto aga sellega, et sõites ei eralda see emissioone, samas kui bensiinimootoriga autoga saastab keskkonda iga kulutatud kütuseliiter. Aga... Elektriauto ei emiteeri küll teel olles kasvuhoonegaase, ent energia, mis sellele jõu annab, on toodetud suuremas osas taastumatutest ressurssidest. Ehk räägib EV kasuks siiski see, et kliimaeesmärkideni jõudmiseks on roheliste lahenduste leidmine äärmise tähtsusega küsimus ja nii otsivad maailmariigid lahendusi taastuvenergia osakaalu suurendamiseks elektritootmises, põlevkivistki on võimalik energiat keskkonnasõbralikumalt toota. Kõrvale ei saa jätta ka energiakriisi, millest püüab väljapääsu leida kogu Euroopa. Meil Eestis pole veel küll muljetavaldavaid tulemusi ette näidata – kaugel sellest, kuid UK oli juba 2019. aastal elektriauto saastav mõju pikas perspektiivis 3 korda väiksem kui bensiiniauto oma. 

Suur osa emissioone nii tavaliste kui elektriautode puhul on tingitud selle igapäevasest kasutamisest. Vastupidised näited on Norra ja Prantsusmaa, kus pea kogu elekter pärineb peaaegu CO2 emissiooni vabadest allikatest (hüdro- või tuumaelekter). Kui elekter muutub ajaga piirkonniti aina rohelisemaks, sest muudmoodi lihtsalt ei saa, siis bensiini ja diisliga seda päris kindlasti ei juhtu. 

Umbes pooled aku elutsükli heitmetest tulenevad toorme kaevandamisest, selle töötlemisest, materjali tootmisest ning aku valmistamisele ja kokkupanekule kulunud elektrist (50% off-site ja 50% energia). Tootes akusid regioonides, kus kasutatakse suures osas taastuvenergiat, nagu seda teeb näiteks Tesla Model 3, saab vähendada keskkona ladestuvaid heitmeid. Tesla ehitab maailma suurimat päikesepaneelitud hiigeltehast (Gigafactory). Kord valmis, saab sellest suurim hoone maailmas, mis kasutab taastuvenergiat kogu oma energiavajaduse katmiseks. 100% rohelist energiat kasutavaid akutehaseid on teisigi. 

Ehkki Aasias areneb akutootmistehnoloogia võimsa kiirusega, on seal toodetud EV-de emissioon aku elutsükli vältel umbes 20% suurem kui USAs või Euroopas. Seega rääkides elektriauto tootmisel eralduvatest kasvuhoonegaasidest, tuleb arvesse võtta ka erinevate sõidukite tootmistingumused. Elektriauto saastav toime sõltub paljudest asjaoludest - kus seda toodetakse, kui suur on selles riigis kasutatava taastuvenergia hulk, mis autoga on tegemist, millised on inimeste sõiduharjumused, oluline on isegi kliima -, mistõttu pole ka uuringutulemused kunagi ühesed. 

Lahendus mürareostusele
Lisaks sellele, et elektriauto aitab potentsiaalselt heitkoguste kasvu pidurdada, loob sellega sõitmine ka palju rahulikuma linnakeskkonna – see on oluliselt vaiksem ning väldib seega mürareostust, mis on samuti üks saastatuse vorme. Soovimatu transpordiheli probleem on tõsine, sest müra ületab näitaks suurlinnades lubatud normid. Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks.

Elektrisõit võib olla võit, kui …
Kokkuvõtteks võib öelda, et mida loodussõbralikumaks muutub elektri tootmine, seda enam saavad elektriautod eelise traditsiooniliste sõidukite ees - puhtamaks muutub nii aku tootmine kui ka selle igapäevane laadimine. Seega üleminekuga bensiini- ja diiselautodelt EV-dele on võimalik leevendada kliimamuutust ja jõuda lähemale Pariisi kokkuleppe eesmärkidele, ent see oleneb sellest, kui jõudsalt minnakse üle loodussäästlikule elektritootmisele. Kui riigid ei vähenda põlevkivi ega gaasi kasutamist, siis elektriautodest 0-saastajaid ei saa. Paremat alternatiivi on siiski hetkel välja pakkuda keeruline, sest kindel on ka see, et täna ei saa veel ühtegi transpordiliiki roheliseks pidada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid