Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles Delfi Ärilehele maagaasi teemat kommenteerides, et Eesti ja Baltimaad on viimastel aastatel tugevasti pingutanud, et parandada energiasüsteemi toimepidevust. Eesti maagaasi tarbimine on juba täna tagatud mitme tarneallika kaudu.

„Talveperioodil varustab Balti maagaasi tarbijaid gaasiga Lätis asuv maagaasihoidla, kus on ka praegu täiesti piisav varu käimasoleva kütteperioodiga toimetulekuks. Lisaks on võimalik gaasimüüjatel oma varusid suurendada läbi Leedus asuva Klaipeda LNG terminali. Juba sellel kevadel valmib Baltimaade ja Poola vaheline uus gaasitoru, mis võimaldab lisaks gaasitarneid Lääne-Euroopast," kirjeldab Tatar.

Lisaks eelnimetatule on Eleringil kohustus hoida kaitstud tarbijate (soojuse tootjad) jaoks 30-päevast gaasivaru, milleks vajalikku gaasi hoitakse samuti Lätis asuvas hoidlas. Kaitstud tarbijateks loetakse kodutarbijaid ja eluruumide kütteks soojusenergiat tootvat ettevõtjat, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust peale gaasi.

„Maagaasi roll Eesti energiabilansis on suhteliselt marginaalne. 2020. aastal moodustas maagaas 6,5% Eesti energiabilansist ning see on järjepidevalt aasta-aastalt vähenenud. Oleme aastaid asendanud maagaasi teiste kohalike taastuvate kütustega. Selle töö tulemusena on Eestis taastuvenergia osakaal soojuse tootmises tõusnud Euroopa Liidu riikide seas teisele kohale. Maagaasi kasutatakse peamiselt tipu- või reservkütusena soojuse tootmises ning tööstustes. Tallinna näitel vajatakse maagaasi lisakütusena külmade ilmade puhul tipukoormuse tagamiseks, baaskoormus tagatakse juba praegu kohalikul biomassil töötavate elektri- ja soojuse koostootmisjaamade abil. Samas on näiteks Tallinna kaugküttesüsteemis võimalik vajadusel asendada maagaas täies ulatuses vedelkütustega," kommenteeris Tatar Delfi Ärilehele.

Loe ka selle kohta, mida arvavad Euroopa ja USA analüütikud ning kuidas näeb olukorda Soome (loe siit).

Jaga
Kommentaarid