Fondijuht selgitab: kas heade tootlusnumbrite taga on poliitikute soovi kohaselt rohkem „pingutamine“?

 (11)
SEB eksperdid Peeter Schamardin ja Endriko Võrklaev
SEB eksperdid Endriko Võrklaev ja Peeter SchamardinFoto: Rauno Volmar

Head pensionifondide investeerimisaastat lahkab SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.

28,18 ja 28,16% aastatootluse nimel käib võistlus SEB ja Swedbanki teise samba fondi vahel. Mis on nii heade numbrite taga? Kuskohast tootlus tuli?

Parimad tootlusnumbrid tulid passiivsetest pensionifondidest, millel on nö gaas kogu aeg põhjas. Tulemust tõukas veelgi tagant septembris jõustunud seadusemuudatus, mis lubas esmakordselt kohustuslike pensionifondide 17 aastases ajaloos investeerida kuni 100% portfellist aktsiaturgudele. SEB Pensionifond Indeks 100 kasutas seda võimalust kohe 2. septembril. Samuti tõime turule uue aktiivselt juhitud SEB Pensionifond 100, mis võib samuti investeerida kuni 100% riskantsematesse varaklassidesse.

Passiivsed indekspensionifondid teevad hästi turu tõusufaasis, sest risk on kogu aeg nö autopiloodil sisse lülitatud. Pensionikogujatel tuleks olla valmis ka passiivsete fondide keskmisest suuremateks langusteks raskematel aegadel, sest passiivsetes fondides turuolukorra muutudes riske ei vähendata. Samuti ei investeeri passiivsed fondid koduturu kinnisvarasse, kohalikesse kasvuettevõtetesse ega teistesse põnevatesse varaklassidesse.

Suhteliselt hästi läks kõigil pensionifondidel, sest lisaks aktsiaturgudele toimus tõus ka võlakirjades ning tugevad püsisid ka kohalikud kinnisvara- ja börsiväliste ettevõtete investeeringud. Fondide tulemuste lõikes kehtis seaduspärasus, et mida rohkem maailma aktsiaid portfellis, seda tugevam tulemus. Ka sel aastal ei saanud USA aktsiaturule ja eriti tehnoloogiasektorile vastu ei Euroopa, arenevad turud ega Eesti aktsiad. SEB fondide lõppeva aasta märksõnad olid uued koduturu investeeringud, järjekordselt alanenud fondide tasumäärad ning suurem tähelepanu vastutustundlikele investeeringutele.

Seotud lood:

Pikemas ajaloolises vaates on kõik SEB aktsiatesse investeerivad pensionifondid suutnud vara kasvatada inflatsioonist kiiremini. Kuna pensionikogujate isikliku investeerimistulemuse jaoks on kõige olulisemad lähimineviku tulemused, siis on hea meel klientide üle, kes on viimaste aastate SEB paranenud tulemustest osa saanud.

Kas see on pensionifondide läbi ajaloo parim aasta?

Ajalukku tagasi vaadates olid head tulemused ka 2009. aastal. Siis aga ei olnud turul veel kuni 75% aktsiatesse investeerivaid fonde rääkimata kuni 100% aktsiatesse investeerivatest pensionifondidest, mis tulid turule alles lõppeva aasta septembris.

Kas pensionifondid hakkasid lõpuks "pingutama", nagu poliitikud soovivad?

Mõnede poliitikute väide, et alles nüüd hakkasid pensionifondid „pingutama“ näitab kahjuks seda, et ei saada aru fondijuhtimise köögipoolest. Klientide nimel on aastaid käinud armutu konkurents. Portfelli haldamisel on raske ette kujutada olukorda, et mõni portfellihaldur hoiaks head tootlust justkui paisu taga vangis ja muudaks vajadusel sõrmenipsuga tootluse suurepäraseks. Samuti on ekslik arusaam, nagu suurendaks plaanitav maailmas ainulaadne pensionisäästude laialijagamise reform teise samba turul konkurentsi. Teise samba äri ei peetud seni piisavalt atraktiivseks, et siia juurde konkureerima tulla. Nüüd, kus poliitiline määramatus on mitmekordistunud, on soov sellele turule konkureerima tulla ilmselt veelgi väiksem. Ja teisalt, konkurents pensioniks säästmise ja jooksva kulutamise vahel ei sõltu eriti sellest, kas fondide tootlus on 5% või 15%. Kulutamise ahvatlus võidab teatud osa pensionikogujate puhul igal juhul. Konkurentsi on pensioniturul vaja kahtlemata ergutada, kuid paraku pensionisäästude laialijagamine enne pensioniiga seda eesmärki ei täida.

Võrdle pensionifondide tootlust SIIN.