GRAAFIK | Eesti inimesed teenisid hästi teise samba pensionifondidega. Kuidas läks sinu fondil?
Tänavu on aastase tootluse vahed 23. detsembri seisuga pensionikeskuse andmete põhjal väga suured.
Viis pensionifondi teenisid sundpensionifondidesse paigutades vähemalt 20 protsendist aastatootlust. Need fondid olid ka ühtlasi indeksipensionifondid, valdavalt madalate halduskuludega. SEB indeks 100 ja Swedbank K1990-1999 indeksi tootlused olid vastavalt 28,18 protsenti ja 28,16 protsenti. Parima ja halvema tootlusega agressiivse pensionifondi tootlused erinesid 7,5 korda.
Ka progressiivsete pensionifondide numbrid olid võimsad. Üks fond suutis teenida aastaga kogujatele 20 protsenti tootlust, veel kolm tükki vähealt kümme protsenti. Sealhulgas Eesti suurim fond, 1,1 miljardi eurose varade mahuga Swedbank K60 tootlus oli 10,69 protsenti. Parima ja halvima aastatootlusega fondi tootlused erinesid 3,5 korda.
Luminor B fond tegi ilma tasakaalustatud pensionifondide maailmas, teenides aastaga 11,36 protsenti. Selles vallas oli aastatootluse erinevus suisa 8,5 korda.
Konservatiivsetes fondides ehk mis on neile suunatud, kellel on jäänud mõni aasta pensionini või kes juba pensionipõlve naudivad, kuid ka seni sundliidetud noortel, kes ise pole viitsinud pensionifondi valida, on tootluse erinevus ligi viis korda. Luminor C ja Tuleva maailma võlakirjade fondi tootlus on nagu teisest maailmast sama kategooria fondide arvestuses.
Samas tuleb tähele panna, et tänavu oli maailma börsidel väga hea aasta ja ka võlakirjadega oli võimalik hästi teenida. Kuid aastad pole vennad. Suurimat tootlust tegid nn. passiivselt investeerivad fondid, kelle risk on kogu aeg maksimaalne. Kui aga finantsturgudel tulevad halvimad ajad, siis nende fondide tootlus on eeldatavasti ka kehvemate seas, kuna riski maha ei võeta.
Loe ka fondijuhtide hinnangud mööduvale aastale. Kas pangad hakkasid poliitikute surve peale rohkem pingutama? Ning kuidas võib tänavu aasta pensionifondide mõttes kaheks jagada?
