Pöördumises, millega on teiste seas liitunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon jpt, rõhutatakse, et Eestil on tarkasid valikuid tehes potentsiaal olla roherevolutsioonist suurimat kasu lõikavate riikide seas.

Leitakse, et muutuvates konkurentsitingimustes on tarvis riigi ja ettevõtjate eesmärgipärast ja järjekindlat koostööd muu hulgas energiamajanduse kiiremaks ümberkorraldamiseks taastuvenergiale üleminekul, digilahenduste rakendamiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, teadusarendustegevuse tõhustamiseks ja elurikkuse säilitamiseks.

Ärileht avaldab ühispöördumise täismahus

Lp peaminister Jüri Ratas
3. juuni 2020, Tallinn

Ühispöördumine: Eesti vajab sihikindlat tegutsemist rohepöörde elluviimiseks

Euroopa Komisjon on võtnud oma prioriteetseks suunaks Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise kaudu kujundada ühine majandusruum tulevikukindlamaks ning keskkonnasõbralikumaks. Uudse koroonaviiruse levikust raputatud Euroopa majandusolukorra kontekstis on rohelepe kujunemas oodatust veelgi olulisemaks. Eesti ettevõtjate, erialaliitude, kodanikuühenduste jt hinnangul on esmatähtis, et Eesti tänased strateegilised valikud, sh roheleppe elluviimisel, panustaksid nii majanduse konkurentsivõime kui ka keskkonna seisukorra parandamisse ning oleksid harmoonias ÜRO säästva arengu eesmärkidega.

Varasematele kogemustele tuginedes on Eesti tõestanud end säilenõtke keskkonnana uute lahenduste kasutusele võtmisel ning digirevolutsiooni hüvede edukal rakendamisel. Üleminek keskkonnasõbralikematele lahendustele lugematutes valdkondades pakub roheleppe kontekstis kiirematele kohanejatele ka pikaajalisemaid eeliseid, mistõttu oleme veendunud, et Eestil on tarkasid valikuid tehes potentsiaal olla roherevolutsioonist suurimat kasu lõikavate riikide seas.

Muutuvates konkurentsitingimustes on tarvis riigi ja ettevõtjate eesmärgipärast ja järjekindlat koostööd muu hulgas energiamajanduse kiiremaks ümberkorraldamiseks taastuvenergiale üleminekul, digilahenduste rakendamiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, teadusarendustegevuse tõhustamiseks, elurikkuse säilitamiseks jpm. On selge, et Eesti majanduse ning ettevõtete jaoks võiks rohekuvandist kujuneda sihikindla töö tulemusena ka arvestatav ekspordiartikkel, mis on võimalik vaid teaduse kommertsialiseerimise ning uute jätkusuutlike tehnoloogiate arendamise kaudu.

Ühispöördumisele allakirjutanud Eesti ettevõtjad, erialaliidud, kodanikuühendused jt on veendunult seisukohal, et Eesti peab rohepöörde pakutavaid võimalusi ja vahendeid kasutama majanduse konkurentsivõime ja elanike elukeskkonna parandamiseks ning kliimamõju vähendamiseks täielikult ning ennaktempos. Vastasel juhul peame leppima mitmes olulises valdkonnas oma lähinaabritest maha jäämisega.

Pöördumisega on liitunud 15 katuseorganisatsiooni ja ettevõtet: Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti rohetehnoloogia iduettevõtete katusorganisatsioon Cleantech ForEst, Digitaalehituse klaster (MTÜ Digitaalehitus), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, EJKL Kompetentsikeskus, Energiasalv Pakri, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Sunly OÜ, Teaduspark Tehnopol ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.