Ettevõtja Eesti Energia õlitehase rahastusest: kõike küll ei räägita, aga võib olla on tegu ettevõtte varjatud päästmisega?

 (66)
Vasakult: keskkonnaminister Rene Kokk, Eesti Energia juht Hando Sutter ja rahandusminister Martin Helme
Vasakult: keskkonnaminister Rene Kokk, Eesti Energia juht Hando Sutter ja rahandusminister Martin HelmeFoto: Tiit Blaat

Päikeseenergia ja energiatõhususe valdkonnas tegutseva Energiapartner OÜ tegevjuht Mikk Saar usub, et valitsuse lõppeva nädala keskpaigas tehtud otsus eraldada 125 miljonit Eesti Energiale uue õlitehase ostuks võib viidata ettevõtte varjatud päästmisele riigi poolt, kuna 2019. aasta majandusaruandest selguvad nii mõnedki mureks teevad tõigad.

"Kõike küll ei räägita, aga võib olla tegu ettevõtte varjatud päästmisega?” küsib Mikk Saar, kes juhib 2008. aastal asutatud ettevõte, mis pakub erinevaid taastuvenergialahendusi, keskendudes valdavalt päikeseenergiale. Saar selgitab, et kui lugeda Eesti Energia 2019. aasta auditeeritud tulemusi ja vaadata, mis turul toimub, siis võib seal üht-teist järeldada.

„Elektrit toodetakse Eesti Energias võrreldes varasemaga pikka aega väga vähe ja kahjumlikult. Viimased poolteist aastat pidurdab põlevkivist elektritootmist kõrge CO2 hind ja viimasel ajal täiendavalt madal elektri turuhind. Õlitootmise hetkehindu vaadates on ka see kahjumlik ja maailmamajandust vaadates veel tükk aega,” loetleb ettevõtja.

Ta märgib, et kontserni taastuvenergia üksus katab enda tuludega tõenäoliselt eelkõige vaid võetud laenukohustusi. „Kogu kontserni netovõla suhtarv EBITDA-sse (tegevuskasumisse – S. L.) on aastaga kasvanud oluliselt ja on kõrge - 4.2. Sellise näitajaga laenu saada on keeruline, eriti keskkonnapoliitikaga vastuolus olevatele projektidele,” lausub Saar, lisades, et kasumit toodab vast ainukesena Elektrilevi ja kõrgem marginaal on elektrimüügil, kuna fikseeritud pakettidel on praeguse turuhinnaga väga kõrged marginaalid.

Seotud lood:

„Kuna selline negatiivne trend jätkub ja süveneb, siis ettevõtte rahavoogudega võib varsti väga kehv seis olla. Lisaks on ju äsja ostetud soise maa eest vaja 51,5 miljonit ehk 320 000 eurot hektari kohta maksta, millele liitub veel 150 miljonit eurot tuulikute ehituseks,” nendib Saar, viidates hiljutisele Tootsi tuulepargi enampakkumisele, kus Eesti Energia pakkumine läks väga kõrgeks.

Energiapartner OÜ tegeleb päikeseelektrijaamade rajamisega – nii projekteerimise, ehituse kui seadmete müügiga – ja energiatõhususe alase konsulteerimisega. Selle alla käivad nii hoonete energiamärgised ja modelleerimine ning energiaauditid.