Fermi Energia taotleb Viru-Nigula vallalt hoonestusõigust tuumajaama rajamiseks
„Käesoleva kirjaga teeb Fermi Energia OÜ ettepaneku seada lähtuvalt Viru-Nigula vallavara valitsemise korra § 33, 35 ja 36 Fermi Energia OÜ kasuks hoonestusõigus Viru-Nigula vallale kuuluvale Madala kinnistule arvestades väikese moodulreaktoriga energiajaama arendamisega kaasnevat avalikku huvi ning potentsiaalselt pikaajalist mõju valla arengule,” ütleb ettevõtte juhatuse liige Kalev Kallemets 16. septembril Viru Nigula vallavalitsusele saadetud kirjas.
Tema sõnul tuleneb hoonestusõiguse seadmise põhjendatus vajadusest tagada vastastikune õiguskindlus nii vallale kui vallaelanike õigustatud huvide esindajale ja Madala kinnistu omanikule kui ka Fermi Energia OÜ-le väikemoodulreaktori planeerimisel riikliku eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemiseks valitsusele. Vastava ettepaneku kavatseb Fermi Energia OÜ teha pärast töös olevate uuringute valmimist aastal 2021.
Vallale lubatakse tuumajaama rajamisest palju kasu
Kallemetsa põhjenduste kohaselt võimaldab hästi läbimõeldud väikereaktori projekti arendamine tagada energia kui olulise tootmissisendi soodsa hinnaga varustuskindluse tänastele ja tulevastele valla ettevõtetele, soodsa hinnaga energiavarustuse piirkonna elanikele ning toetada valla ja regiooni arengut.
„Eduka projektiga kaasneb uute elanike asumine valda ning tulu omavalitsusele avalike ülesannete täitmiseks,” lisab Fermi Energia juhatuse liige. Tema kinnitusel ühtivad need eesmärgid ka „Viru-Nigula valla arengukava 2019–2026“ kriitiliste edutegurite ja eesmärkidega. Kallemetsa sõnul on ettevõte valmis kandma väikereaktori planeerimise, regulatsiooni arendamise ning lubade taotlemise perioodil Madala kinnistu hoonestusõiguse ja maamaksuga seotud kulusid.
Kallemets märgib, et juhul kui valitsus otsustab eriplaneeringut mitte algatada või otsustab planeerimismenetluses valida mõne teise asukoha väikereaktori arendamiseks – ehk ilmneb, et väikemoodulreaktori arendamine Madala kinnistul on perspektiivitu –, peaks mõlemal osapoolel olema õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.
„Eduka eriplaneeringu menetluse ja ehitusloa menetluse korral on vastastikuste õigusriskide maandamiseks põhjendatud määratleda kinnistu võõrandamine hinnaga, mis lähtub Lääne-Viru. tootmismaa sihtotstarbega maa hinnast,” sõnab Kallemets.
Ka teeb Fermi Energia oma kirjaga ettepaneku määrata Fermi Energia OÜ kui arendaja ja Viru-Nigula valla vahelised suhted ja koostöö pikemas perspektiivis tagamaks vastastikuselt piisav õiguskindlus ja suhete määratlus. „Hoonestusõigusleping saab välistada antud õiguste võõrandamise omaniku nõusolekuta,” põhjendab Fermi Energia juhatuse liige.
Ühtlasi märgib Kallemets, et kindlasti peaks Viru-Nigula valla kui võimaliku asukoha ja maa omaniku jaoks olema ka selged kohustused ja hüved, mis kaasnevad planeerimismenetluse ning võimaliku energiajaama rajamisega. „Kuigi kõik sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnamõjud ei ole detailselt veel teada, siis saab vastavad uuringud fikseerida arendaja ja valla vahel lähiaastatel,” sõnab ta kirjas Viru-Nigula vallavalitsusele.
Fermi Energia pakub oma kirjas välja ka, mis võiks need hüved olla kohalikele elanikele. Need on:
1. soodsama hinnaga elektrienergia Viru-Nigula elanikest eratarbijatele,
2. soodsama hinnaga elektrienergia Viru-Nigula vallale ja selle asutustele,
3. iga-aastane tulu Viru-Nigula vallale paigaldatud elektrivõimsuselt (1000 eurot iga paigaldatud 1 MW elektrilise võimsuse kohta),
4. arendajale elamumaa väljaostu kohustus elaniku soovi korral 1 km raadiuses elektrijaama asukohast,
5. madala kinnistu täiemahuline võõrandamine,
6. tuumaenergia külastuskeskuse rajamine
Kirjale on lisatud ka Fermi Energia tellimisel läbi viidud analüüs „Teostatavusanalüüs väikse moodulreaktori (VMR) sobivusest Eesti energiavarustuse tagamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks 2030+“.
Arendanud tuumajaama projekti viimased kaks aastat
Fermi Energia OÜ loodi 2019. aasta alguses energeetika ja tuumaenergeetika ekspertide poolt eesmärgiga kaaluda võimalust ning võimalusel arendada Eestis väikese moodulreaktori kasutuselevõtmist. Esimesel tegevusaastal viis ettevõte koos Eesti, Soome ja Belgia uurimispartneritega välja eelpool mainitud analüüsi.
Fermi Energia on veendunud, et sarnaselt Rootsi Kuningriigi ja Soome Vabariigiga on Balti riikides tuumaenergia tootmisvõimsus varustuskindluse tagamiseks vajalik. Ettevõtte sõnul toetavad seda veendumust Soome ja Rootsi poolt 2019. aastal Euroopa Komisjonile esitatud energia- ja kliimakavad, mis demonstreerivad, et Soome jääb elektritootmise defitsiiti ka 2030. ja 2040. aastal vaatamata uute tuumajaamade valmimisele, seda eriti talvekuudel mil impordisõltuvus on üle 30% tarbimisest.
Teise, tuumajaama rajamist tugevalt teotava argumendina toob Fermi Energia välja asjaolu, et 2025. aasta lõpuks toimub Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning lõppeb elektri import Vene Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist. See import moodustas 2019. aastal pea 25% Balti riikide elektritarbest, mistõttu antud muutus mõjutab oluliselt Balti riikide elektri hinda ning varustuskindlust, leiab ettevõte.
Viimasel kahel aastal läbi viidud analüüside ja ekspertide hinnangute põhjal on Fermi Energia Kunda piirkonna geoloogia, Kunda lahe hüdroloogia, looduskaitsepiirangute, tööstusliku pärandi ja muude parameetrite osas saanud piisava kindluse, et antud piirkond on tõenäoliselt sobiv väikese moodulreaktori arendamise kaalumiseks.
„Suhtlusest Estonian Celli, Kunda Nordic Tsemendi ja Keviliga saadud andmete põhjal oleme analüüsinud antud ettevõtete elektri ja soojusenergia tarbimist ning jõudnud tulemuseni, et neile ettevõtetele kaasneks oluline kulude vähenemine kohapealse soodsa hinna ja suure varustuskindlusega süsinikvaba elektri- ja soojusenergia tootmise tõttu,” leiab ettevõte.
Ka analüüsis Fermi Energia kaugkütte tarne võimalikkust Näpi tööstusalale ja Rakvere linnale, leides 20-30% kulusäästu võrreldes tänaste hindadega.
Ärileht kirjutas selle aasta märtsis ka pikema loo tuumajaama rajamise võimalikkusest Eestisse.
