Firmaautode käibemaks kukkus läbi

 (52)
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek HelmFoto: Rauno Volmar

Läinud detsembris jõustunud firmaautode käibemaksumuudatus, mis ettevõtjad tagajalgadele ajas, on riigikassasse toonud kordades vähem maksutulu, kui rahandusministeerium lootis, kirjutab Äripäev.

“Kuna prognoos tehti rahandusministeeriumis, ei ole ma väga võtnud südamesse, kas makse laekub prognoosi kohaselt või mitte. Elu näitab, et turg käitub omasoodu ja ootus polnud päris suures ulatuses mõeldud täituma,” tõdes maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. Ta usub, et maksutulu laekumine jääb püsima samale tasemele, nagu on viimastel kuudel olnud. “See on esimene koht, kus komistasime, sest regulatsioon ei rakendunud, nagu taheti,” ütles Helm Äripäevale.

Ärileht kirjutas aprilli lõpus, et oodatud 47 miljoni euro asemel võib aasta lõpuks firmaautodelt laekuda lisa umbes 13 miljonit eurot.

MTA hinnangul on sõiduautode sisendkäibemaksu arvestuse muudatuse tõttu laekunud täiendavalt käibemaksu keskmiselt umbes 1,1 miljonit eurot kuus,” tõdes siis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.

Seotud lood:

Maikuu lõpu seisuga on viie kuu eest laekunud kokku umbes 6,6 miljonit eurot.
MTA andmed näitavad, et ettevõtted deklareerivad kolmandikku sõiduautosid täielikult ettevõtluses kasutatavatena ja kahte kolmandikku osaliselt ettevõtluses kasutatavatena. Ettevõtetele kuuluvate sõiduautode arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 3% võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul on osa autosid liikunud ettevõtte omandusest töötaja omandusse.

Kui laekumine jätkub sama graafiku järgi, tähendab see, et aasta lõpuks kogunev lisasumma on 47 miljoni euro asemel 13,2 miljonit eurot. Et loodetud summa kokku ei tule, hoiatasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ka paljud poliitikud. Ilmselt oli eelnõu koostajail samuti see teadmine olemas, sest eelnõu seletuskirjas nenditakse, et maksumuudatuse mõju hinnangus ei ole arvestatud võimalike muutustega tarbijakäitumises ja lisaraha ei pruugi nii palju tulla.

„Muudatuse tulemusena on suurenenud sõiduautodelt erisoodustuse deklareerimine, millelt on täiendavat maksutulu laekunud umbes 440 000 eurot kuus,” märkis Värk.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul on erisoodustus oluline element, mille ametnikud seadusemuudatust kirjutades ära unustasid. „Kuna ametnikelt üldreeglina ei nõuta tööga mitteseotud autosõitude kinnimaksmist, nagu hiljuti selgus, ei suutnud nad vist ka uskuda, et erasektor käitub pigem vastupidi. Arvutustes võeti aluseks ainult deklareeritud erisoodustused, sest nende kohta oli käibedeklaratsioonis eraldi lahter. Aga kui töötaja maksis sõidupäeviku alusel isikliku kasutuse kinni, deklareeriti seda tavalise müügikäibena ja keegi ei teagi, kui suur see käive võis olla. Kuna nüüd seda käivet enam ei maksustata, võib odavamate autode puhul juhtuda, et tööandja maksukohustus vana korraga võrreldes isegi vähenes,” selgitas Lehis.

Erisoodustuse suurenemine tähendab tema sõnul, et osa tööandjaid lõpetas sõidupäeviku pidamise ja maksab makse 256 euro (erisoodustus – toim) pealt. „Ju leiti, et lihtsam on rohkem maksta kui iga maksu jaoks erinevat arvestust pidada,” ütles Lehis. Ta lisas, et tulevikus võivad tööandjad uuesti ümber mõelda, kui arvutused näitavad, et päeviku pidamine jälle ära tasub.

„Ma arvan, et tasuks proovida 2008. aasta ebaõnnestunud eksperiment tagasi pöörata ja langetada keskmise auto erisoodustuse hinda tollasele tasemele (2000 krooni) ning siduda erisoodustuse väärtus auto hinnaga, et kallima auto kasutamine maksaks rohkem ja odavama kasutamine vähem,“ ütles Lehis.

Loe ka Lasse Lehise artiklit "Ekskursioon ajalukku: millal ja kuidas "leiutati" firmaauto erisoodustusmaks".