Helme: käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavad inimesed saavad ka töötukassast abi

 (36)
Valitsuse pressikonverents
Valitsuse pressikonverentsFoto: Tiit Blaat

Rahandusminister Martin Helme kinnitas riigikogu ees küsimustele vastates, et nüüd on leitud lahendus, kuidas võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele inimestele laieneks samuti õigus töötukassa töötasu hüvitisele.

See peaks rakenduma sel nädalal, rääkis rahandusminister Martin Helme riigikogus 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Kuigi töötukassa on soovitanud hüvitise saamiseks töölepingud ümber teha, pidas Helme seda keeruliseks.

"Käsunduslepinguga või võlaõigusleppe alusel töötavatele inimestele – nii on kinnitanud töötukassa – laieneb ka see töötukassa meede. Kuidas ta päriselt rakendub, see peaks sel nädalal hakkama rakenduma ja kui seal tekivad tõrked, siis proovime seda kohe jooksvalt lahendada. Aga meie plaan oli ja meile kinnitati, et nii läheb: ka võlaõiguslepinguga inimestel on võimalik töötukassa meetmest kasu saada," rääkis Helme.

Ärileht kirjutas eelmise nädala neljapäeval, et kui valitsus ei laienda töötasu hüvitise maksmist töölepingu alusel töötavate inimeste kõrval ka võlaõigusliku lepinguga töötavatele inimestele – kelle pealt nende tööandjad samamoodi sotsiaalkindlustusmakset maksavad –, siis võib see mõjutada kuni 26 000 inimese töösuhet. Näiteks Eesti suurim spordiklubide kett MyFitness ütles, et on sunnitud lõpetama lepingud 305 treeneriga.

Seotud lood:

Mikro- ja turismiettevõtted saavad tagastamatut abi

EAS peab aprillis välja töötama mikroettevõtete ja turismiettevõtete tagastamatu abi andmise mehhanismi vastavalt summas 10 ja 25 miljonit eurot. Valitsus vaatab mehhanismi üle ja meetmed peaksid käivituma kohe maikuust.

Need riigid kes läksid eelmises kriisis osaluse kaudu ettevõtetele appi, said kõige odavamalt kriisist läbi ja jäid osaluste müügi kaudu kasumisse või väiksesse kahjumisse, ütles rahandusminister Tallinki abistamise kohta.

„Tallinki puhul oleme rääkinud 150 miljoni eurosest otselaenust, mis vormistatakse ümber osaluseks, mis müüakse hiljem maha,“ ütles Helme. „Kõigepealt tuleks riigipoolne laen ja mõne järgmise kuu jooksul vormistada see laen osaluseks. Palju on spetsiifilisi nüansse ja tegemist on börsiettevõttega.“

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot 4,4% SKTst, mis viib eelarvepuudujäägi 10,1% SKTst.

Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Stabiliseerimisreservi plaanitakse kasutada viimases järjekorras

Valitsus tegi riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele. Otsuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul.

Rahandusminister Martin Helme ütles, et stabiliseerimisreserv võetaks kasutusele viimases järjekorras, kui turult pole võimalik raha kaasata. Enne kaardistab valitsus võimalusi kaasata raha Põhjamaade Investeerimispangast (NIB), Euroopa Investeerimispangast, EBRDst, ESMist ,IMFist ja pankade kaudu võlakirju emiteerides. Kui IMFi või ESMi kaasnevad tingimused on liiga karmid, siis eelistatakse muid võimalusi. Intress pole ainus otsustamiskriteerium.

Riigikogu saalist tuli küsimusi, et kui stabiliseerimisreservi läheb vaja aasta lõpus või tuleval aastal, siis miks seda üldse praegu arutatakse.

Maris Lauri ütles Reformierakonna nimel, et hea oleks, kui eelnõus oleks näha, kuidas plaanitakse eelarvepuudujääki tulevikus vähendada.

„Andke meile raha ja me teeme sellega, mis meil pähe tuleb,“ ütles Lauri selle kohta, et formaalselt tuldi riigikogult stabiliseerimisreservi raha kasutusõigust küsima.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!