Kolm võimalikku põhjust, miks kapo peab suure meretuulepargi arendajaid julgeolekuohuks Eestile
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tegi neljapäeval toimunud valitsuse istungil ettepaneku keelduda hoonestusloa menetluse alustamisest meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Valitsus kiitis tema ettepaneku heaks.
Hoonestusluba taotles vähetuntud ettevõtjatele Veiko Välile ja Kuido Kartaule kuuluv ja 2014. aasta novembris asutatud Saare Wind Energy OÜ 50 aastaks. Valitsuse keeldumise põhjuseks oli kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut. See kahtlus põhines kapo hinnangul, kes oli veeseadusest tulenevalt kohustatud selle andma.
Küsimus ei ole konkreetsetes inimestes
Kuigi kaitsepolitseiamet ei ole seni riigisaladusele viidates antud juhtumi detaile kommenteerinud, on ta siiski viidanud, et nende kohustus ohte ennetada tähendab sellistes olukordades vaadata arendusi laiemalt, kui ainult isikud, kes neid eest veavad. „Küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes ja kas nemad võivad ohtu kujutada või mitte,” märkis kapo pressiesindaja Harrys Puusepp veebruari keskel.
Ka ütles ta, et ohuks riigi julgeolekule võivad üldiselt võetuna olla kõik aspektid, mis on seotud sellega, kes on võimalikud rahastajad ning mis on nende motiivid. Kui see on teadmata või on segane, mis rahaga tegemist on - kas võib olla rahapesu või muud hämarad asjaolud -, siis tekivad paratamatult kahtlused. Iseäranis terava vaatluse all on kõik vene rahaga seonduv.
Kuigi nii Väli kui Kartau on korduvalt kinnitanud, et neil ei ole plaanis ei Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha meretuulepargi arendamisse kaasata - ja niivõrd varases projektifaasis ei saagi nad veel kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda -, on avalikult kättesaadava info põhjal võimalik pakkuda mõningaid selgitusi, miks kapo hinnangul on see projekt just antud arendajate poolt julgeolekuohuks Eestile.
Kuivõrd kapo on välja öelnud, et küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes, võib eeldada, et hinnangu andmisel vaadati ka arendajate seniseid ärisuhteid, partnereid ning ettevõtteid, kus nad on tegevad või millega on varasemalt seotud olnud.
Vene partneri ja tema ärisidemete küsimus
Esimene võimalik selgitus võib olla seotud juba Saare Wind Energy endaga. 2014. aasta novembris, kui ettevõte registreeriti, oli sellel kaks omanikku. Üks oli tänagi ettevõttes ligi 67%-list osalust omava Veiko Väli 2007. aastal asutatud ettevõte Gottlieb OÜ, ülejäänud 33% ettevõttest kuulus aga Valery Makushinile. Kuido Kartau liitus ettevõtte omanike ringiga alles 2017. aastal, kui ta omandas seal 33%-lise osaluse, mis täna kuulub tema ettevõttele Kirsimäe OÜ.
Kolmanda osaniku liitumisega vähenes Väli osalus 33%-ni. Kuni 2018. aasta veebruarini olid Väli, Kartau ja Makushin ettevõttes kõik võrdse 33%-lise osalusega. Siis aga astus Makushin ettevõttest välja, mistõttu Väli ettevõtte Gottlieb OÜ osalus tõusis taas 67%-ni.
Väli ja Kartau on selgitanud Makushini lahkumist sellega, et tal sai kõrini, et 2015. aastal sisse antud meretuulepargi hoonestloa menetlus hakkas 2017. aastal, kui see oli erinevate asutuste kooskõlastusringi läbinud, venima.
Creditinfo andmetel on Makushin varasemalt olnud seotud ka mitme teise energiaettevõttega. Nii oli ta näiteks ajavahemikus 2001-2006 sihtasutuse Renewable Energy Fund nõukogu liige. Sihtasutus likvideeriti 2008. aastal. Konkreetselt tuuleenergia arendustega on ta olnud seotud läbi ettevõtete Raunistal AS, Raunissaar AS ning Vaivara Wind AS.
Kõigi kolme ettevõtte omanike ringis on suurema või väiksema osalusega olnud ka Mainor AS, neist kaks esimest olid loodud kahasse Vene kapitalil põhineva Kanada ettevõttega Greta Energy. Raunisaar püüdis kümmekond aastat tagasi asuda Eestis arendama Hiiumaa tuuleparki, kuid selle planeerimine lõpetati.
Toona räägiti Greta Energy seotusest Vene oligarhide ja Kremli võimukoridoridega. Firma president oli siis Moskvast pärit Viktor Belilovski, kes sai ühena 1500 venelasest president Putini autasu. Nii Raunistalil kui Vaivara Windil on 2008. aastast arendamisel tuulepargid Purtses ja Vaivaras, kuid neil puudub kaitseminisiteeriumi kooskõlastus ning ühel on tänaseks ka ehitusload aegunud.
Makushin oli Raunistalis juhatuse liige ajavahemikus 2006-2012, Raunisaares 2008-2012 ning Vaivara Windis 2010-2012. Tänaseks on ta seotud kahe korteriühistuga Narvas, kus ta tõenäoliselt elab, ühe MTÜ-ga ning ühe likvideerimisel oleva ettevõttega. Ka mitmed ettevõtted, millega ta varasemalt on olnud seotud, on tänaseks likvideeritud.
Ärilehele teadaolevalt on Makushin ka ühes kohtuasjas süüdi mõistetud, kuid selle kohta pole võimalik avalikest registritest kinnitust saada. Selle põhjuseks võib olla ka asjaolu, et tegemist ei ole enam kehtiva karistusega.
Ühel osanikul äripartneriks süüdi mõistetud kelm
Teine võimalik selgitus on Saare Wind Energy tänaste omanike, Kuido Kartau ja Veiko Väli äripartnerid muude ettevõtete raames.
Creditinfo andmetel on Kartau lisaks Saare Wind Energy'le täna seotud veel kahe ettevõttega. 2006. aasta alguses asutatud Kirsimäe OÜ-s kuulub talle 100%-line osalus. Selle kaudu on ta ka osanik Saare Wind Energy’s. Ka on tal selle kaudu 5,7%-line osalus oma endises tööandjas, aastaid keskkonnahindamisega tegelenud Hendrikson ja Ko's.
Varasemalt on Kartau olnud arvel nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka kuulunud veel mitme MTÜ ja ettevõtte juhatusse. MTÜ-de hulgas on olnud nii Eesti Keskkonnainstituut, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing kui ka üks korteriühistu. Kartau ise on öelnud, et täna ongi ta keskendunud Saaremaa meretuulepargi projekti arendamisele läbi Saare Wind Energy.
Mis puudutab Veiko Välit, siis lisaks 32,5%-lisele osalusele Tallinna Õigusbüroo AS-is – kus ta ka igapäevaselt töötab –, on ta Creditinfo andmetel täna seotud veel 9 ettevõttega. Kokku on ta andmebaasi info kohaselt olnud läbi aegade seotud 176 juriidilise kehaga. Väli puhul võis kapo tähelepanu köita aga just Tallinna Õigusbüroo teine omanik.
Ettevõtte enamusosalus kuulub 67,5% ulatuses Era Grupp OÜ-le, mis kuni 2016. aastani kandis nime Era Liising Grupp. Selle omanik on Aare Sosaar. Temast on Eesti meedias küll vähe kirjutatud, kuid 2009. aastal tituleeris Eesti Ekspress Sosaare Eesti kõige suurimaks ja halastamatuks liiakasuvõtjaks ja on teda hiljem nimetanud ka Eesti kiirlaenukuningaks.
Ekspress kirjutas kümne aasta taguses loos, et kuigi SMS Laen koorib inimesi röögatute intressidega, oli kiirlaenufirmal tolleks hetkeks juba 70 000 klienti. „Firmat juhib halli kardinalina halastamatu liiakasuvõtja Aare Sosaar,” märgiti. Ka kirjeldati seal, kuidas Sosaar soovib tegutseda märkamatult, mistõttu on suur osa tema varast kirjutatud abikaasa Silva Sosaare nimele.
Ühtlasi märgiti loos, kuidas Veiko Väli tema õigusasju juhib ning kuidas allilm toob oma juriidilised probleemid tema büroosse. Konkreetsemalt viidati näiteks endisele allmaaliidrile Assar Paulusele, kes on 2014. aastast vangis olnud ja kelle ennetähtaegsest vabastamisest kohus selle aasta veebruaris keeldus, ning Hubert Hirvele, kes on praegu kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatuna kohtu all.
Ka seostatakse loos Sosaart enne pankrotti tühjaks tehtud väärtpaberifirma, salapäraselt rendile antud kalatehase varade ning osanike selja taga üle võetud valuutavahetuse juhtumitega. Samuti meenutatakse, kuidas ta 1990. aastatel asutas Lääne-Eesti Panga, mis üsna ruttu pankrotiga lõpetas ning kriminaalasja aegumise tõttu ka kohtusse ei jõudnud.
Riigiteatajast kohtulahendite registrist leiab ka ühe konkreetse kohtuasja, kus Sosaar on kelmuses ja rahapesus süüdi mõistetud. Talle määrati 2 aasta ning 6 kuu pikkune vangistus tingimisi. Tingimuseks oli, et vangistust ei kohaldata, kui ta 4-aastase katseaja jooksul ei pane uut tahtlikku kuritegu toime.
Kui vaadata teisi ettevõtteid, millega Veiko Väli Creditinfo andmetel seotud on, siis on nende hulgas veel mõned Sosaare firmad, kuid kus ta on omanik pigem varjatud kujul ehk oma naise kaasabil.
Näiteks on Väli nõukogu liige Era Liisingu Inkassoteenused AS-is, mis on Konsultatsioonifirma Aare Sosaar tütarfirma ja kus on omanikuks märgitud Aare Sosaare abikaasa Silva Sosaar. Samuti on Väli laenude andmisega tegeleva Nord Collect OÜ juhatuse liige. Ka selle omanikuks on märgitud Sosaare naine.
Välile kuulub ka 96,3%-line osalus 1998. aastal loodud osaühingus Apal-Trans OÜ, mille tegevusalaks on märgitud kaupade vahendamine. Ka kuulub ta 2017. aasta keskpaigas asutatud ehitusfirma Allikma Ehitus OÜ omanikke ringi, seal on tal 10%-line osalus.
Lisaks kuulub Välile paar viimastel kuudel asutatud ettevõtet. Näiteks on tal 100% osalus mullu oktoobri lõpus asutatud ettevõttes Eurobitum Trading OÜ, mille tegevusvaldkonnaks on märgitud kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine. Ka on ta mullu detsembris loodud ja elektrienergia müügile keskenduva ettevõtte Atlant Trading OÜ omanik.
Kust raha lõpuks tuleb?
Kolmandana võimaliku põhjusena, miks kapo näeb meretuulepargi arendajaid julgeolekuohuna Eestile, jääb lauale ka täna vastuseta küsimus, kust siis raha miljardiprojekti arenduseks lõpuks tuleb. Rahastusallika kohta info puudumisele on viidanud kaitsepolitseiamet ka oma senistes kommentaarides.
Usaldust ei ärata seejuures asjaolu, et 2014. aasta novembris asutatud Saare Wind Energy omakapital on täna 33 000 eurot, mis on väga väike summa, et lõpuks 1,3 miljardit eurot maksvat meretuuleparki püsti panna.
Arendajad ise on selle osas öelnud, et nad on arvestanud, et kõige pealt läheb pikk aegigasuguste tuulepargi ehituseks vajalike lubade saamiseks, mistõttu ei ole selles etapis ka kulud väga kõrged. Need on nad lubanud oma vahenditest ära katta. Ka on nad järgmise etapi suuremate investeeringute osas juba pidanud läbirääkimisi paari siinse suurfirmaga, kel võiks olla huvi tuuleenergia arendamise vastu.
Veebruaris rääkisid Väli ja Kartau, et neile on osaluse kohta tulnud pakkumisi ka nii Suurbritanniast kui Saksamaalt. „Esimene oli Hiina, aga Hiina puhul me teame, et mitteametlik seisukoht on, et energeetikasse nad ei tule. Keegi ütles, et Vene raha – no ei ole,” lausus Väli.
Arendajate sõnul võib miljardiprojekti realiseerumise korral selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi taastuvenergias rohkem kaasa rääkida. Ka on Väli öelnud, et nad ei saa enne kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda, kui neil pole midagi veel vastu pakkuda.
Mis puudutab teisi võimalikke põhjusi, miks kapo võib arendajates Eesti riigile julgeolekuohtu näha, leiab Väli, et kõige paremal juhul on tegemist hädapäraste, otsitud põhjustega. „Aare Sosaarega seob mind üks äriühing – see on OÜ Tallinna Õigusbüroo. Asutatud sai see juba 2004. aastal ning selles äriühingus on meil tõesti osalus,” rääkis ta.
Leiavad, et arendust tahetakse neilt lihtsalt käest ära võtta
Väli lisas, et oli aastaid tagasi ka Era Liisingu Inkassoteenused AS-i prokurist, kuna see võimaldas tal äriühingu jaoks lihtsamalt teenust osutada, seda kohtus või pankrotimenetluses esindada. Tema kinnitusel on ta kõigis nendes äriühingutes, milles registri andmetel osalusr omab, reaalselt ka osanik.
„Saare Wind Energy’ga pole Aare Sosaar kunagi otseselt ega kaudselt seotud olnud,” märkis Väli, lisades, et igasugune viide Sosaare suunas kuulub fantaasia valdkonda. Ka ei osanud ta midagi öelda Valery Makushini võimaliku karistuse kohta. „Minuni pole sellist infot kunagi jõudnud," sõnas ta. Ka märkis Väli, et pärast seda, kui Makushin osanike hulgast lahkus, pole ta teda puudutada võivate küsimustega tegelenud.
„Arvestades tänaseks kogunenud informatsiooni ja kapo selgitusi, taandub tegelikult küsimuse olemus ikkagi mujale. Tänase põhjal võib kindlalt öelda, et justiitsminister üritab kontekstist välja rebitud mõttele – mis ei puudutanud ei mind ega Kuidot ega kedagi kolmandat – anda täiesti uut sisu,” leiab Väli.
Nimelt on arendajad veendunud, et nende puhul keelduti meretuulepargi hoonestloa menetlust algatamast poliitsobingute tõttu, mis võimaldaks hiljem meretuulepargi arendamiseks soodsa ala riigifirma Eesti Energia kätte mängida.
Ratase valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu on selle väite osas märkinud, nende argumentide taga, mis seni valitsuse arutelude käigus on esitatud, ei ole riigil oma ärikavatsusi. „Rõhutan, et julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, on selle juhtumi puhul kogu aeg laual olnud,” sõnas ta veebruari keskpaigas.
Lähevad riigiga kohtusse
Kuido Kartau ütles pärast neljapäevast valitsuse otsust, et nende veendumus on endine. "Justiitsminister Reinsalul ja temaga selles teemas seotud isikutel on huvid, mida varjutatakse täiesti absurdsete konstruktsioonidega, kaasates sellesse ka kaitsepolitseiametit ja teisi valitsuse liikmeid, kellest enamus ilmselt ei ole tegelikest asjaoludest teadlikud," märkis ta.
Ühtlasi on arendajad öelnud, et vaidlustavad valitsuse otsuse kohtus. "Jätkame kohtus, kuigi meie eesmärk ei ole kunagi olnud Eesti riigiga kohut käia,” ütles Kartau. Riigikantselei on juba teada andnud, et riiki esindab vaidluses justiitsministeerium.
