Nordica rahasüst venib, sest ettevõte pole riigiabiluba veel Euroopasse esitanudki

 (33)
Nordica juht Erki Urva
Nordica juht Erki UrvaFoto: Henri-Kristian Kirsip

Nordica ehk Nordic Aviation Groupi juht Erki Urva kinnitas, et valitsuselt 30 miljoni saamiseks on vajalik saada ka Euroopast luba. Seda pole aga veel ametlikult küsitudki, käivad mitteametlikud läbirääkimised.

Valitsus teatas juba aprilli lõpus, et süstib Nordicasse lennukompanii tegevuse ja eelkõige Tallinnast algavate lennuliinide taastamiseks 30 miljonit eurot, seda raha pole aga siiani lennufirma kätte saanud. Vahepeal on Nordica juht Erki Urva juba näiteks Postimehe vahendusel pahandanud, et selline venimine on "frustreeriv".

Nüüd tõdes aga Urva Ärilehele, et raha andmise aluseks olevat riigiabi luba pole tegelikult veel Euroopa Komisjonile ära saadetudki. "Oleme alustanud mitteametlikke konsultatsioone, ametnikega lepitakse alguses kokku ja siis tuleb nö ametlik loaküsimine," selgitas Urva.

Põhimõtteliselt on viirusest räsitud lennufirmadesse võimalik lõdvendatud Euroopa reeglite järgi investeerida mitmel moel ja neid on muud Euroopa ettevõtted usinalt ära kasutanud. Näiteks Nordicaga võrreldes hiigelsuur Lufthansa on suutnud riigiabi loa 9 miljardile eurole juba välja küsida. Nordica juhid ja riik aga endiselt kaaluvad, milliseid põhjendusi taotlusesse kirjutada.

Seotud lood:

Valikuid lennufirmadele on suures plaanis neli:

1) erainvestori printsiip (MEIP), millele hetkel Komisjoni nõusolekut vaja pole. Küll aga tuleb võtta hinnang investeeringule mõnelt audiitorbüroolt.

2) riigiabi raskustes olevale ettevõttele, mis vajab Euroopa Komisjoni eelnevat nõusolekut. See eeldab ka omafinantseeringut, uut äriplaani ning erinevate kompensatsioonimeetmete rakendamist (lennufirmadel reeglina loobumist teatud sihtkohtadest, sagedustest, slottidest);

3) ajutine raamistik, mida kasutatakse erinevate erakorraliste sündmuste puhul (viirusepandeemia, 9/11 terrorirünnakud, vulkaanipursked jne). See eeldab, et ettevõte pole enne kriisi algust majanduslikes raskustes;

4) Covid-19 kahjude katmise eriskeem ehk otseselt viiruse põhjustatud kahjude katmine.

Nordica mõtleb kahe viimase variandi vahel. "Meil ongi nüüd arutelu omavahel pooleli, et millist põhjendust kasutada, seepärast ka konsultatsioone Komisjoniga peame."

Teine mure - poolakad

Lisaks on teada, et Nordicale ja LOT-ile kahepeale kuuluv Regional Jet on seisus, kus eestlased tahaksid poolakatest lahti saada. Nimelt pole LOT olnud omalt poolt valmis ühisfirmat rekapitaliseerima. Urva sõnul see aga Komisjonis riigiabi küsimuses takistuseks ei saa. "LOT-i küsimus ei puutu riigiabi loa saamisesse. Küll aga läks meil tükk aega komisjoni inimestele selgitamiseks, et misasi on Regional Jet ja selle suhe Nordica jne. Seal arvestatakse ikka kõik lennufirmadeks, aga meie puhul on see teistsugune äri."

Urva sõnutsi saadeti poolakatele veel eelmise nädala lõpuski järjekordne kiri, aga tundub, et poolakad on põhimõtteliselt aru saanud, et Regional Jetist jäävad nad ilma. Kui palju peaks aga Nordica LOT-ilt osaluse ülesostmise eest maksma? Urva sõnul käib siin veel summa üle vaidlus.

Millal liine taasavatakse?

Ja millal Nordica siis ikkagi liine avama hakkab? Urva ütleb, et siin on endiselt parasjagu segadust, sest veel on palju riike, kus kehtivad karantiinireeglid ning lisaks jääks arvatavasti lennukite täituvus suhteliselt madalaks. Lisaks jõuame ringiga tagasi riigi toetuse juurde - enne kui Nordica pole saanud reaalselt kätte riigipoolset toetust, ei saa nad võtta täiendavaid kommertsriske, kinnitab Urva.

"Hetkel turuolukord selline, et inimesed lihtsalt ei lenda (ilma äärmise vajaduseta). Me peame jätkuvalt ootama olukorra paranemist meie sihtturgudel. Lisaks peab reaalsele lendude alustamisele eelnema ka mingi müügiperiood."