Ratas silub eilset Ülemkogul esinemist, poliitikud on kliimaleppe küsimuses taas kahes leeris

Peaminister Jüri Ratas möönab, et Eesti saastab euroliidu riikides kõige rohkem, isegi rohkem kui kivisöest sõltuvuses olev Poola, aga jättis siiski Ülemkogul kliimaleppega edasi minemata. Sotsiaalmeediasse postitatud kommentaaris ütleb Ratas, et Eesti peab panustama tuule-, päikse- ja tuumaenergia arendamisse. Opositsioonipoliitikud ei jäta aga võimalust Ratta käitumise peale keelt teritada.

"Eesti kindlasti toetab põhimõtet liikuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse poole. Selle sõnumi andsin selgelt ka eile oma ametikaaslastele ülemkogu laua taga, kirjutab Ratas Facebookis.

"Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab aga Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt suuri pingutusi nii energiatootmises, transpordis, tööstuses kui ka teistes suure keskkonnamõjuga sektorites. Meie keskkonnaministeerium tegeleb praegu analüüsiga, millised on Eesti võimalused ja vajadused selles suunas liikumisel.

Eesti elektritootmise CO2 heide on näiteks peamiselt põlevkivi kasutamise tõttu Euroopa Liidu keskmisest umbes kolm korda suurem. See on ka viiendiku võrra suurem saastavuse poolest teisele kohale jäävast ning suuresti kivisöest sõltuvast Poolast. Põlevkivi osakaalu vähendamisega energiatootmises kaasnevad Eestis paratamatult rasked regionaalsed ja sotsiaalmajanduslikud küsimused, millele peame ammendavalt vastama.

Kliimaneutraalsuse poole liikumiseks peaksime järgnevatel aastatel Eestis panustama tugevalt tuule- ja päikeseenergia edendamisele. Tuulikute küsimus on samas meil ka praeguste mahtude juures kutsunud esile arutelusid nende tekitatava visuaalse- ja helireostuse üle ning tõstatanud ka riigikaitselisi küsimusi.

Lisaks ilmastikust sõltuvale energiatootmisele peame me elektri varustuskindluse tagamiseks mõtlema võimalikele lahendustele, nagu näiteks tuumaenergia arendamisele. Samuti peame me selleks oma transpordisektori nii raud- kui maanteedel viima suures osas üle elektrile. Tööstuses vajame me reostuse vähendamiseks kaasaegseid ja kulukaid lahendusi.

Ühelegi neist küsimustest ei ole meie ühiskonnas üheseid vastuseid ning kõiki neid kokku liites on võimalikud lahendused veelgi keerulisemad. Seepärast saan ma praegu kinnitada Eesti soovi arutada ja hinnata, kuidas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas liikuda, aga konkreetsed lahendused ja rahastus selleks tuleb meil Eestis ja Euroopa Liidus alles leida."

Eesti jäi aga Ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriikidest Poola, Ungari ja Tšehhiga ühte leeri ehk nende hulka, kes kliimaleppega edasiminekut ei toetatanud. See ärritas muidugi opositsioonipoliitikuid, kes ei jätnud kasutamata võimalust Ratta käitumist sarjata.

Europarlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) kommenteeris, kuidas "Eesti praegune valitsus on viimastel nädalatel teinud suuri pingutusi, et me kukuksime kiiresti tagasi sellisesse halli ja ebamäärasesse postsovetliku provintsiriigi staatusse". "Et Eesti ei asetuks ei Põhjamaade konteksti ega tulevikkuvaatavasse Euroopasse. Eesti valitsuse seisukoht kliimaneutraalsuse osas, ESMi osas, vähemuste õiguste osas ja üleüldse tulevikku suunatud koostöö osas meie ainukeste tegelike liitlastega selles maailmas ei kannata kriitikat. Tagasikäik on sisse lükatud ja sellest saavad kahju kõik Eesti inimesed," hurjutas Paet.

Niisamuti reageeris endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (RE). "Kui 2014. aastal olin keskkonnaministrina Eestit esindades üks Euroopa Liidu Rohelise Kasvu Grupi eestvedajatest, siis eile Brüsselis riigijuhtide kliimapoliitika tulevikku puudutanud arutelul oli Eesti võtnud hoopis teise positsiooni."

Teiselt poolt hurjutab aga Jaak Madison (EKRE) ajakirjanikke sündmusele tähelepanu juhtimast ning kiidab Ratast, et too ei läinud kaasa teiste Euroopa riikide "kollektiivse enesetapuga energiapoliitikas".

"Seega Eesti peaks loobuma põlevkivist, meie nii-nimetatud presidendi eeskujul ütlema Ida-Virumaa inimestele, et harjuge ära töötusega ja unustage põlevkivisektor, peame siduma ennast lõplikult sõltuvaks välisriikide energiast ning aplodeerima Saksamaale ja teistele, kes edaspidi ostavad Venemaalt gaasi? See oleks siis maailma päästmine ajal, kui ülejäänud maailma itsitab pihku ja naudib eurooplaste naiivset rumalust ja kitsarinnalisust?

Kuid mis puudutab pikaajalist energiapoliitikat ja julgeolekut, siis ka minu meelest ei saa me tulevikus üle ega ümber uue, neljanda põlvkonna tuumaelektrijaamast. Hetkel on see katsetamisjärgus ning loodetavasti on järgneva 10 aasta jooksul selle ohutus ning tasuvus lõplikult testitud," kirjutas Madison.