Lisaks ilmastikust sõltuvale energiatootmisele peame me elektri varustuskindluse tagamiseks mõtlema võimalikele lahendustele, nagu näiteks tuumaenergia arendamisele. Samuti peame me selleks oma transpordisektori nii raud- kui maanteedel viima suures osas üle elektrile. Tööstuses vajame me reostuse vähendamiseks kaasaegseid ja kulukaid lahendusi.
Ühelegi neist küsimustest ei ole meie ühiskonnas üheseid vastuseid ning kõiki neid kokku liites on võimalikud lahendused veelgi keerulisemad. Seepärast saan ma praegu kinnitada Eesti soovi arutada ja hinnata, kuidas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas liikuda, aga konkreetsed lahendused ja rahastus selleks tuleb meil Eestis ja Euroopa Liidus alles leida."
Eesti jäi aga Ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriikidest Poola, Ungari ja Tšehhiga ühte leeri ehk nende hulka, kes kliimaleppega edasiminekut ei toetatanud. See ärritas muidugi opositsioonipoliitikuid, kes ei jätnud kasutamata võimalust Ratta käitumist sarjata.
Europarlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) kommenteeris, kuidas "Eesti praegune valitsus on viimastel nädalatel teinud suuri pingutusi, et me kukuksime kiiresti tagasi sellisesse halli ja ebamäärasesse postsovetliku provintsiriigi staatusse". "Et Eesti ei asetuks ei Põhjamaade konteksti ega tulevikkuvaatavasse Euroopasse. Eesti valitsuse seisukoht kliimaneutraalsuse osas, ESMi osas, vähemuste õiguste osas ja üleüldse tulevikku suunatud koostöö osas meie ainukeste tegelike liitlastega selles maailmas ei kannata kriitikat. Tagasikäik on sisse lükatud ja sellest saavad kahju kõik Eesti inimesed," hurjutas Paet.
Niisamuti reageeris endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (RE). "Kui 2014. aastal olin keskkonnaministrina Eestit esindades üks Euroopa Liidu Rohelise Kasvu Grupi eestvedajatest, siis eile Brüsselis riigijuhtide kliimapoliitika tulevikku puudutanud arutelul oli Eesti võtnud hoopis teise positsiooni."
Teiselt poolt hurjutab aga Jaak Madison (EKRE) ajakirjanikke sündmusele tähelepanu juhtimast ning kiidab Ratast, et too ei läinud kaasa teiste Euroopa riikide "kollektiivse enesetapuga energiapoliitikas".