Riigi vastus neid narritamises süüdistavatele väikeettevõtjatele: alustasime nendest, kelle mure oli kõige kiireloomulisem

 (101)
Viljar Lubi ja Lehar Kütt
Viljar Lubi ja Lehar KüttFoto: Fotokollaaž

Kuigi Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni hinnangul ei aita eelmise nädala reedel vastu võetud Kredexi erakorralised abimeetmed väikeettevõtjaid – pigem narritavaid neid –, ütlevad nii majandusministeerium kui sihtasutus Kredex, et nende näol oli tegu vaid algusega ning kindlasti arvestavad nad edasiste sammude kavandamisel ka väikeettevõtete muredega.

Läinud reedel avaldatud Kredexi erakorraliste tugimeetmete tingimused ei täida oma eesmärki, sest suur enamus väikeettevõtjad kas ei kvalifitseeru neile või tähendavad need väikeettevõtjale ületamatud kulusid ja põhjendamatuid riske, leiab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA).

Suure hulka Eesti ettevõtete eestkosteorganisatsiooni sõnul pahandavad ettevõtjaid Kredexi erakorralise otselaenu tingimustes toodud ülikõrged intressid – minimaalselt 4% ja 6% sõltuvalt tagatisest –, pluss lepingutasu 1%, samas kui tegemist on kriisiabiga ja riik on võimeline laenama raha negatiivse intressiga. Paremaks lahenduseks peab EVEA mikrokrediiti ja tagastamatut abi.

Tegu pole lõplike abimeetmetega

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul olid Kredexi meetmete paketid välja töötatud eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. „Ehk meie prioriteet oli need saada turule nii kiiresti, kui võimalik, et toetada neid ettevõtteid, kes vajavad abi kiiremas korras,” selgitas ministeeriumi esindaja.

Seotud lood:

Lubi märkis, et kuna igal ettevõttel on omapära ja erisus, pole kohe alguses võimalik kõikide nüanssidega arvestada. „Alustasime prioriteedist rahakraanide kiire avamisega, et ennetada likviidsusprobleeme ja aidata neid ettevõtteid, kelle mure on kõige kiireloomulisem. Kuna täna pole teada, kui kaua ja sügavalt kriis kestab, oleme majandusabi pakettidega paindlikud, et operatiivselt olukorrale reageerida,” lisas ta.

Ministeeriumi esindaja kinnitusel olid nad ka valmis selleks, et mitte kõik ettevõtted ei ole nende meetmetega 100% rahul. „Üks põhjus on iga ettevõtte omapära ja olukorrast tulenevad erisused. Teine põhjus on kriisi enda kulgemine – mida pikemaks see venib, seda raskemaks läheb ettevõtete olukord,” lausus Lubi. Samas rõhutas ta, et töö Kredexi meetmetega käib edasi ning tegemist ei olnud lõpliku paketiga.

„Kindlasti kohendame ja täiendame neid vastavalt ettevõtjate tagasisidele. Koondame jooksvalt kokku ettevõtjate ettepanekud, analüüsime neid ja rakendame täpsustatud meetmed, et ettevõtjaid selles keerulises olukorras võimalikult suures mahus toetada. EVEA sisend on meile kindlasti kasulik ja igati positiivne, millega saame tuleviku meetmete disainimise puhul ka arvestada,” kinnitas Lubi.

Ka abimeetmete rakendamist koordineeriva Kredex juhi Lehar Küti sõnul oli eesmärk tulla kriisimeetmetega välja nii kiiresti kui võimalik, sest ettevõtjate jaoks on praeguses olukorras aeg kriitilise tähtsusega.

„Kui tavapäraselt on teenuste väljatöötamine pikalt kestev protsess, mille jooksul arutatakse tingimused läbi erinevate huvigruppidega, siis eriolukorras töötades oli Kredexi prioriteet tulla välja nii kiiresti kui võimalik esmaste tingimustega, mida saab edaspidi vastavalt kujunevale olukorrale ja laekuvale tagasisidele täiendada,“ märkis Kütt.

Kutsuvad ka teisi ettevõtlusorganisatsioone tagasisidet andma

Ta kinnitas, et ka nendeni on jõudnud EVEA tagasiside võimalikest kitsaskohtadest erakorraliste meetmete hetkel kehtivates tingimustes. „Oleme avatud konstruktiivsele tagasisidele ja valmis arvestama ettepanekutega, mis aitavad kaasa kriisimeetmete tulemuslikumale rakendamisele. Kutsume üles ka teisi ettevõtlusorganisatsioone meiega oma ettepanekuid jagama,“ julgustas Kütt.

Kredexi juht märkis, et teenused hakkavad ettevõtetele avanema järk-järgult. Kredex hakkab käibelaene, investeerimislaene ja suuremates summades laenukäendusi andma pärast seda, kui lisaeelarvega on eraldatud Kredexile selleks vajalik kapital ning riigikogu on muutnud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Väiksemas summas laenukäenduste andmisega alustati juba sel nädalal.

Kredexi kriisimeetmete pakett on mõeldud nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka suurettevõtetele. Makseraskuste ohu tekkimisel soovitab Kredex pöörduda oma kodupanka esimesel võimalusel. Läbi panga jõuab Kredexi kriisiabi mugavalt ettevõtjateni. Lisaks peab ettevõtte finantsseis 31.12.2019 seisuga olema korras ehk ettevõte ei tohi olla raskustesse sattunud juba enne kriisi. Kriisimeetmed on mõeldud ettevõtetele, kelle raskused on otseselt või kaudselt tingitud koroonapuhangust.

Täpsemad tingimused esimeste kriisimeetmete kohta leiab Kredexi kodulehelt. Infot täiendatakse pidevalt ning sinna lisatakse jooksvat infot meetmepakettide rakendamise kohta, olenevalt pandeemia kulgemise kestvusest ja ulatusest. Lehelt leiate lisaks muud kasulikku infot kriisiga toimetulekuks.

Kredex on riiklik finantseerimisasutus, mis teeb kapitali kättesaadavaks ja maandab krediidiriske, selleks, et Eesti ettevõtted areneksid ja inimeste elukeskkond paraneks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!