Riik kardab Sõnajalgade kahjunõuet? Asekantsler käis kohalikku valda Aidu tuulepargi küsimuses "masseerimas"

 (130)
Tuuleärimehed Oleg Sõnajalg (vasakul) ja Andres Sõnajalg (paremal) Eleoni tehases
Tuuleärimehed Oleg Sõnajalg (vasakul) ja Andres Sõnajalg (paremal) Eleoni tehasesFoto: Priit Simson

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu käis mõned nädalad tagasi Lüganuse vallas, veenmaks sealseid ametnikke tühistama Sõnajalgadele antud tuulepargi ehitusluba, mille alusel nad jätkasid kevadel kahe tuuliku ehitust. Vald seda teha ei kavatse, viidates erinevates kohtuinstantsides käivatele vaidlustele, kus viimasel ajal on edu saatnud just tuuleärimehi.

Ärileheni jõudnud info kohaselt külastas mõned nädalad tagasi Lüganuse vallavalitsust kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu, kellest on viimastel aastatel saanud nii tuulikute kui otseselt Sõnajalgade Aidu tuulepargi vastase võitluse käilakuju.
Vallaametnikest kohtus Oidsalu nii juuni lõpust vallavanema kohale asunud Viktor Rauami kui valla ehitusnõuniku Enno Saarmetsaga.

Viimane vastutab vallas väljaantavate ehituslubade menetluse eest ning on viimastel kuudel pidanud palju selgitusi jagama selle kohta, et miks Lüganuse vald jääb jätkuvalt seisukohale, et Sõnajalgade ettevõttele Eleon Green OÜ (endise nimega Kindel Vara OÜ) 2013. aastal antud ehitusload on kehtivad.

Nende lubade alusel jätkasid Sõnajalad kevadel pargis ka kahe tuuliku ehitust, mis lõpuks viis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) jõulise sekkumiseni selle aasta aprillis.

Aidu tuulepark on aprillist määramata ajaks politsei järelevalve all

Seotud lood:

Oidsalu hurjutas vallaametnikke selle eest, et need selles küsimuses riigiga ühte jalga ei astu ja lasevad riigiasutustel selles vaidluses kehvas valguses paista. Tema ettepanek oli, et vald tühistaks Eleon Greenile antud ehitusload ja võimaldaks sellega riigil vaidluse kergemalt ära lahendada.

Teadupärast käivad Sõnajalad nii 2017. aastal peatatud ehituslubade kui ka sellekevadise ehitustegevuse peatamise pärast riigiga kohut. Esimeses kohtuasjas on aga kohus juba kahes kohtuastmes Sõnajalgadele õiguse andnud, öeldes, et Ida-Viru maavanem ei oleks tohtinud 2017. aasta kevadel (kaitseministeeriumi soovitusel) Aidu tuulepargi ehitust peatada, kuna tähtaeg ehituslubade vaidlustamiseks oli möödas.

Vald ehituslubade tühistamisega ei kiirusta

Asekantsleri külaskäiku Ida-Virumaale kinnitasid nii Lüganuse vallavanem kui ka kaitseministeeriumi pressiosakond. „Ta tutvustas meile hetkeseisu, näitas oma slaide ja rääkis tulevikuplaanidest – selles mõttes midagi uut ei olnud,” kirjeldas vallavanem Viktor Rauam. Tema sõnul tegi Oidsalu tõesti ka ettepaneku Eleon Greeni ehituslubade tühistamiseks. Lüganuse vald seda teha ei plaani.

„Meie ei kiirustaks praegu ühegi sammuga, me tahaks ikkagi ära oodata, mis kohtulahendid nendes küsimustes tulevad. See asi on juba sellises faasis, et liigne kiirustamine ühe või teise otsusega ei ole täna mõistlik. Pigem las need kohtud jahvatavad ja selgitavad selle tõe välja,” põhjendas Rauam.

Ka rõhutas ta, et Lüganuse valla seisukohalt ei ole nende ehituslubade väljastamises olnud midagi ebaseaduslikku. „Kas neid on kasutatud vääralt, see on ise küsimus,” lisas ta. Ühtlasi märkis Lüganuse vallavanem, et sellest kevadest, kui läks taas suurem madin Aidu tuulepargi ümber lahti, on peetud nii kaitseministeeriumi kui TTJA-ga nii tihedat kirjavahetust kui ka erinevaid kohtumisi. „Neid on olnud siin päris ohtralt,” lausus Rauam.

Aidu tuulepargi kaks püsti pandud tuulikut

Lüganuse vald on tänaseks seisukohal, et neil selle vaidluse lahendamisel enam mingit rolli ei ole. „See, mis puudutab meie ehituslubade vaidlustamist – millest kõik algas (viitab 2017. aastal Aidu tuulepargi ehituse peatamisele – S. L.) –, siin me arvame, et veel viimane kohtuaste on käia ja seda, kas see võetakse menetlusse, mina seda täna öelda ei oska,” rääkis vallavanem.

Mis pärast seda juhtuma hakkab, on tema hinnangul võimatu ennustada. „Mis tehakse selletõttu edasi – see on nüüd pigem tõesti kellegi kinnisideede tasemel või mingisuguste võitluste tasemel, mida ma ei oska kommenteerida,” märkis Rauam.

Kahjud võivad küündida 90 miljoni euroni

Loe veel

Tänase olukorra teeb riigi jaoks seda komplitseeritumaks, et Sõnajalad on seoses kõigi nende tegevustega, millega on viimasel kahel ja poolel aastal olnud Aidu tuulepargi ehitus peatatud, löönud kokku ka oma kahjud ja see ei ole üldse väike number. Eleoni juhi Oleg Sõnajala sõnul võib see tänase seisuga jääda 60-90 miljoni euro vahemikku.

„Suure, 30 tuulikuga Aidu tuulepargi ehitamise ootamatu peatamine tekitab arusaadavalt otseseid kahjusid, mis tulenevad tuulepargi püstitamiseks sõlmitud suuremahuliste hankelepingute tingimuste rikkumisest,” põhjendas ta. Tema sõnul on projekti mastaap oluliselt suurem nendest kahest püsti pandud ttuulikutornist, mille üle viimasel ajal suur vaidlus on käinud.

„Ametnikud ei ole siiani soovinud avaldada seisukohti, et kuidas lahendada olukord, kus lisaks kahele tuulikule on veel 28 Eleon tuuliku püstitamiseks ehitusload antud, kuid mille püstitamist on siiani blokeeritud,” märkis Sõnajalg.

Kuivõrd Aidu tuulepargi investeeringu maht on üle 160 miljoni euro, oli sellesse ehitustegevuse peatamise hetkeks investeeritud juba üle 20 miljoni euro. „Tänaseks on ehitus seisnud juba üle kahe aasta, mis on tekitanud otseseid kahjusid vahemikus 60-90 miljonit eurot ning see number arusaadavalt ajas kasvab jätkuvalt,” rääkis arendaja, toonitades, et see summa ei sisalda saamata jäänud tulu.

Tema selgitusel kaasneb sellises olukorras, kus neil on 30 tuuliku tootmisega seonduvalt sõlmitud lepingud erinevate rahvusvaheliste tarnijatega, kahju nii tellijale kui tootjale, kes on selle arvestusega broneerinud tootmisressursi ja varunud toormaterjali.

„Tavapärane praktika on see, et kahjud maksab kinni kahju algpõhjustaja. Kuna tuulepargi ehituse peatamise on põhjustanud ühe-kahe ametniku ootamatu meelemuutus ja põhjendamatu vastasseis ning tänaseks juba kaks ja pool aastat kestnud soovimatus otsida tupikseisust väljapääsu, pöördub allhankijate kahjunõue lõpuks tegelikult selle Eesti riigiorgani vastu, kelle nimel on ametnikud tegutsenud,” põhjendas Sõnajalg.

Arendaja kinnitusel on seda, et kahjunõuded on taoliste rahvusvaheliste lepingute puhul tõsine asi, Eesti riik ka ise oma senise praktikaga tõestanud. Ta toob analoogse näitena välja Auvere elektrijaama ehituse, kus probleemide ilmnemisel nõudis riik Eesti Energia kaudu General Electricult kahjutasudena välja üle 100 miljoni euro. Sama põhimõte kehtib ka Aidu tuulepargi puhul.

Ministeerium tõrjub igasugust vastutust

Kaitseministeerium seda olukorda muidugi nii ei näe. Ministeeriumi pressinõuniku Karin Kivipõllu sõnul käisid nii kaitseministeeriumi kui TTJA ametnikud mõned nädalad tagasi Lüganuse valla esindajatega kohtumas soovist tutvustada Aidu tuulepargi riikliku järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolusid ning käsitleda tuulepargi tõttu juba tekkinud kõrgendatud ohu olukorda.

„On loomulik, et riigiasutused ja omavalitsused sellistes küsimustes vahetavad informatsiooni. Juhul, kui omavalitsus jätab seaduses ette nähtud kohustused (sh järelevalvekohustused) täitmata, siis on tõesti võimalik, et arendaja võib omavalitsuse vastu esitada omakorda kahjunõude,” leidis ministeeriumi esindaja.

Ajakirjaniku täiendava küsimuse peale, kas ministeerium ei karda, et see kahjunõue võiks kohaliku valla asemel hoopis neid endid tabada, ütles Kivipõld, et riik põhjendamatuid kahjunõudeid ei karda. Ta põhjendas seda sellega, et 2015. aasta ehituslubade alusel toimunud ehitust ei ole peatanud riik, vaid seda tegi kohus (seda tegi kohus siiski Ida-Viru maavanema kaebuse alusel, täna käivad arendajaga kohtus just justiits- ja kaitseministeeriumi ühised advokaadid – S. L.).

Ka on kaitseministeerium seisukohal, et 2015. aasta ehituslubade kehtivuse peatamise ebaseaduslikkuse kohta ei ole kohtud senises menetluses mitte midagi öelnud. „Seda kinnitab ka fakt, et esialgne õiguskaitse on endiselt kehtiv ning esialgse õiguskaitse kohaldamisest riigi vastu kahjunõuete esitamine ei ole perspektiivikas,” märkis ministeeriumi esindaja.

Küsimusele, miks kaitseministeerium on järsku huvitatud Eleon Greeni (endise Kindel Vara) ehituslubade tühistamisest – mille osas nad on seni avalikkuses ise järjekindlalt väitnud, et need ei ole kehtivad –, ministeerium ei vastanud.