Tunneli arendajale tuli Eesti valitsuse otsus halva üllatusena ja pressiteate vahendusel
Täna teatas riigihaldusminister Jaak Aab, et Peter Vesterbacka arendataval Tallinna-Helsingi tunneliehituse plaanil on nii suuri küsitavusi, et riigi eriplaneeringut Eesti selle jaoks ei algata. Aabi sõnul saaks tunnelit ehitada vaid kahe riigi ühisprojektina, viidates Vesterbacka plaanile teha tunnelit erainvestorite raha eest. Vesterbacka on varem nimetanud võimalike investoritena näiteks hiinlaste Touchstone'i investeerimisfondi.
„Ent riigile täna teadaoleva info valguses on meil põhjust kahelda selle projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Lisaks on riikidevahelise ühenduse loomine võimalik ainult kahe riigi tahte ja igakülgse koostöö korral. Selleks tuleb enne tunneli kavandamist leppida kokku riikide ühistes huvides."
Arendaja: me ei teadnud valitsuse plaanist midagi
Arendaja FinEst Bay Area Developmenti esindab Eestis Soraineni advokaat Paul Künnap, kelle sõnul ei teadnud nad valitsuse pressiteatest ega selles väljendatud seisukohtadest midagi ette.
"Arvame, et selles protsessis on nii seekord kui ka varem olnud kahetsusväärne, et suhtlust peetakse pressiteadete kaudu, kuigi ka tavapärased kanalid oleksid olemas. Kardame, et pressiteade võis tulla ka Soomele üllatusena, sest selles sisalduv ei lähe kokku nende seisukohtadega, mida Soome riigi esindajad on arendajale väljendanud või ka Soome valitsuse programmiga," ütles Künnap.
"Arendaja on kogu aeg olnud ja on ka edaspidi avatud diskussiooniks. Me saame täpsemalt esitatud väiteid kommenteerida alles siis kui oleme näinud ministeeriumi vastust, mida pressiteate kohaselt kavatsetaga lähiajal arendajale esitada.
Täna saame Soome osas märkida, et Soome valitsuse programmis ega ka muudes arengukavades ei ole ette nähtud tunneliprojekti arendamist avalike vahenditega, aga Soome on juba algatanud keskkonnamõju hindamise tunneliprojektiks erarahastusega ning Soomes tunneliprojektiga edasiliikumiseks takistusi ei ole. Soomes käivad arutelud mitte selle üle kas tunnelit üldse võib teha, vaid mis trassil tunnel peaks kulgema. Ka Eestis oleks järgmise etapina vajalik teostada keskkonnamõju hindamine, enne kui tunneli osas lõplikke otsuseid üldse oleks võimalik teha."
Künnap rõhutas veel, et FinEst Bay Area Development põhineb 100% Soome kapitalil ning lõplik investorite konsortsium koosneb erinevatest riikidest pärit investoritest. "Nii nagu teised analoogsed projektid, nagu näiteks Öresundi sild või Inglise kanali tunnel, usume, et ka seda projekti võib ja saab teostada üksnes rahvusvaheliste investeeringutega."
Varem on Hiina rahaga tunneli ehitamist kritiseerinud Eesti välisluureamet, mida Vesterbacka nimetas „üldise taseme spekulatsioonideks, mis on nõrgalt põhjendatud".
