Aasta eksportöörid rikuvad salaküti tuju ja vallutavad Lähis-Ida
Konkursil „Ettevõtluse auhind 2022“ aasta eksportööri nominendid Eestisse praktiliselt ei müü. Nende tegevus aitab uurida DNAd, luua isesõitvat mereväealust ja peatada salakütte. Neid ühendab ka üks ühine turg ja selle vallutamise plaan.
Esimene aasta eksportööri nominent on Eesti biotehnoloogia lipulaev Solis Biodyne, kes on tänavu ka aasta innovaatori kategooria esikolmikus. Eksport moodustab nende müügist enam kui 95 protsenti ja kliente on neil enam kui 100 riigis üle maailma.
„Osa turge on kaetud partnerite kaudu ning paljude turgudega tegeleme Tartust kohapealt,“ tutvustab ettevõtte tegevjuht Stephan Goldenbaum. Ettevõte arendab ja toodab unikaalseid ensüüme, mille abil saab analüüsida nii DNAd kui ka RNAd.
Kui vaadata nende viimaste aastate peamiste eksportriikide nimistut, siis jäävad silma Prantsusmaa, USA, Argentina ja Slovakkia ning Läti. Mõnevõrra eksootilisem on Lõuna-Korea. Viimase viie aastaga on Solis Biodyne’i eksport kasvanud 4,5 korda. Uutest turgudest rääkides ütleb Goldenbaum, et nad teevad palju tööd Lähis-Ida suunal. Neis riikides äratab huvi ettevõtte toodete erakordne temperatuuristabiilsus ja kõrge kvaliteet.
„Meil on mitmed partnerid ja kliendid nendes regioonides küll juba olemas, kuid näeme tõusvat trendi, osaledes mitmetel messidel ja äridelegatsiooni visiitidel koos Tartu linna ja EASiga,“ toob Goldenbaum välja.
Solis Biodyne soovib olemasolevatel turgudel saada võimalikult tugevaks, mitte tingimata uusi turge juurde krahmata. Seal töötavad regionaalsed müügijuhid, kes on ise turgudega väga tuttavad ja tihti ka sealt pärit, mõistes nii keelelist kui ka kultuurilist tausta, et olla kliendile parem partner. Nende rahvusvahelises tiimis on inimesi näiteks nii Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Saksamaalt, Iraanist, Mauritiuselt kui ka Soomest.
„Eksporti plaanime lähiajal tugevdada ka müügimeeskonna kohaloluga võtmeturgudel, et olla klientidele veel lähemal,“ räägib Goldenbaum.
Loe Solis Biodyne innovatsiooni poolest ja nende tänasest käekäigust pikemalt siit.
Laevaehitajat ootavad ees tihedad kuud
Saaremaal tegutseb jällegi teine nominent, Eesti laevaehituse suurnimi Baltic Workboats. Ka nende toodangust rändab lõviosa ehk 90–95 protsenti Eestist välja. Peamised turud on Euroopas ning nendeks on Belgia, Saksamaa, Rumeenia, Bulgaaria, Taani, Rootsi, Balti riigid ja Poola. Kuid tooteid on eksporditud ka Kasahstani ja Aserbaidžaani ning ka mujale Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse.
Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Rimo Timm ütleb, et viimastel aastatel on ka nemad sisenenud Lähis-Ida turule ning sel aastal allkirjastasid ettevõtte ajaloo esimese lepingu Kanada kliendiga. Ettevõtte käive on viimase viie aasta jooksul olnud umbes 30 miljonit eurot aastas.
Selle käibe juures on tagatud stabiilne areng just tehnoloogia ja tuumkompetentside osas ning mahukad investeeringud on tehtud teadus- ja arendustegevusse. Ettevõte on tarninud mitmeid elektrilaevu, arendanud välja elektrilaevade kiirlaadimissüsteemi ja tegeleb autonoomsete laevade arendustööga.
Kuid tuleme tagasi Lähis-Ida ja Põhja-Ameerika juurde, sest just seal näevad nad uusi huvitavaid turge. Lähis-Idas nimelt puuduvad suured kohalikud laevatehased ning Kanadas näevad nad turuosa kõrgema kvaliteediga töölaevade – patrull- ja lootsilaevade – segmendis.
Kliendid tulevad tagasi kümnendi pärast
Baltic Workboatsi ekspordistrateegia on olla laevaehitusturul innovaatiline ja uuenduslik. Nad toodavad aluseid peamiselt riigiasutustele ning -institutsioonidele. Kuna laevade kasutusperioodiks arvestatakse reeglina 15-25 aastat, siis suure tõenäosusega tekib nende kliendil vajadus uue laeva järele alles kümne aasta pärast.
„Seega, ühest küljest jälgime kogu aeg uusi võimalikke turge ja ekspordiregioone, kuhu laieneda ning samal ajal töötame kõvasti ka selle nimel, et olemasolevaid turge ja kliente hoida,“ räägib Rimo Timm.
Olemasolevatel turgudel tegutsemise on Timmi sõnul eelduseks tarnitud laevade kvaliteet, sõiduomadused, töökindlus ja kasutaja töötingimused. „Pöörame nendele aspektidele väga palju tähelepanu ja seetõttu ongi meil õnnestunud päris mitmetele klientidele aastate jooksul rohkem kui üks laev ehitada,“ toob ta välja.
Tehas tootmises olevaid laevu täis
2022. aasta on Baltic Workboatsile olnud hea. Tehas on erinevas tootmisfaasis olevaid laevu täis ja hetkel on lepingutega kaetud 20 alust. Venemaa agressioon Ukrainas on tekitanud neile ebakindlust ja on kiirendanud veelgi materjalide, seadmete ja energia hinnatõusu ning vähendanud tarnekindlust. Sellest tingituna on mõnede laevade valmimistähtajad viibinud, kuid nende õnneks on kliendid olukorda mõistnud.
„Selleks, et hoida töötajate palgad konkurentsivõimelised ja säilitada nende ostujõud, vaatasime mõned kuud tagasi töötajate töötasud üle. Kahtlemata on see ettevõttele täiendav kulu, kuid ka oluline investeering selleks, et meie töötajad oleksid motiveeritud ja teeksid oma tööd säravate silmadega,“ toonitab Timm.
Klientide poole vaadates näeb laevatootja, et uute hangetega ollakse ettevaatlikumad ja pigem lükatakse mõned otsused võib-olla kolm-neli kuud edasi, lootuses, et olukord on stabiilsem. Sellele vaatamata on nad turbulentses keskkonnas kohanenud ning hästi toime tulnud.
„Praeguses olukorras on väga keeruline pikki prognoose teha, sest ka materjalide ja seadmete tarnijad teevad oma pakkumised tihti väga lühikeste kehtivusaegadega. Sellegipoolest tõotavad aasta viimased kuud ja järgmine aasta tulla töised,“ saab Timm öelda. „Sügisel ja talvel saabuvad osade laevade üle andmise tähtajad ja see tähendab kiireid aegu.“
USA hiiu tooted kannavad Made in Estonia märgist
Nii nagu Solis Biodyne on ka Flir Systems Estonia sel aastal nomineeritud kahes kategoorias. Lisaks Aasta eksportöörile võib nad leida ka Aasta välisinvestorite esikolmikust.
FLIR Systems Estonia OÜ kuulub Teledyne Technologies INC gruppi, mille peakorter on USA’s Californias. Kontsern annab 4,6 miljardi dollarilise käibe juures tööd ca 15 000 inimesele. Teledyne üksused asuvad üle maailma. Eesti tehas on keskendunud infrapunakaamerate ja meretehnoloogia tootmisele, olles kontserni üks olulisemaid tootmisüksusi.
Kodukamarale ei jää nende Eestis toodetust mitte midagi ehk eksport moodustab 100 protsenti käibest. Siit liiguvad kaubad nende distributsioonikeskustesse ja sealt edasi üle maailma.
„Kuna meie toodang allub USA ekspordikontrolli litsentsidele, siis meie tooted ei tohi jõuda riikidesse, kelle vastu on kehtestatud sanktsioonid,“ rõhutab tehase juht Meelis Bergmann.
Ettevõtte käive on viimase viie aastaga ligi kahekordistunud 78 miljoni euroni. FLIR Systemsi emaettevõte, mis on noteeritud USA börsil, on olnud USA-keskne ning näeb kasvavaid turge eelkõige Euroopas ja Aasias.
„Omades konkurentidest paremaid ja kvaliteetsemaid tooteid, on see võimaldanud hõivata maailma infrapunakaamerate turust 60%,“ saab Bergmann välja tuua. FLIRi brändi kõik siin toodetud seadmed kannavad märget - Made in Estonia.
Loe FLIR Systems Estoniast kui välisinvestorist siit.
„Artiklite ilmumine on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.“
