Delfi on teinud viimastel päevadel tänuväärset tööd, kirjeldades seda, kuidas Eesti jaekaubandusest leiab jätkuvalt Ukrainale jõhkralt kallale tunginud Venemaa päritolu tooteid (loe siit). Selle valguses on ühtlasi ülimalt tervitatav, et üks suur kaupleja näitas sellekohase info saamisel üles resoluutset suhtumist ning teatas koheselt tarnijapoolse rikkumise tõttu nende lettidelt leitud Venemaal toodetud kaupade eemaldamisest (loe siit).

Kahjuks aga on Eestis jätkuvalt müügil tagaukse ja JOKK-skeemi kaudu sanktsioonide alt vabanenud tooteid. Jutt käib Borjomi mineraalveest, mis on aastaid olnud Kremlile lähedase oligarhi Mihhail Fridmanile kuuluva Alfa Grupi omanduses. Tegemist on mehega, kelle kohta Ühendkuningriigi valitsus on sealse meedia väitel otseselt öelnud, et tegu on „Kremlimeelse oligarhiga“, kes on „lähedalt seotud Vladimir Putiniga“. Ehk teisisõnu - soetades selle ettevõtte tooteid, läheb meie raha sisuliselt otse Kremli sõjardite taskusse.

Jah, juriidiliselt leidis Fridman oma kompanjonidega eelmise aasta suvel võimaluse, kuidas Euroopa Liidu sanktsioonidest kõrvale hiilida. Tagaukse avamiseks kanti osa Alfa Grupile kuuluvatest aktsiatest üle Gruusia valitsusele, millega Fridmanist sai justkui vähemusosanik 49,99 protsendiga. Isegi kui see aktsiate liigutamine oli tõene ning Gruusia (venemeelne) valitsus lisandus ettevõtte omanikeringi ka sisuliselt, siis peame arvestama, et selle osaluse suurus on 7,73 protsenti – kaugel sellest, et avalikult joogitootja esindaja poolt väita, nagu oleks ettevõte Gruusia riigi kontrolli all.

On tõsi, et jokitades on Borjomi vee puhul tegu tootega, mis on sanktsioonide alt väljas ning seda on lubatud Euroopa Liidus – sh Eestis – müüa. Ent sellegipoolest võiks iga Eesti inimene mõelda, kas ta tahab oma ostuotsuseid tehes olla osaline selles, et ca 50 senti igast eurost, mis ta selle joogi eest maksab, liigub lõppeks ikkagi Fridmani ja seeläbi sisuliselt Kremli kukrusse?

Mina usun, et Eesti inimene on jätkuvalt solidaarne Ukraina ja ukraina rahvaga, kes praeguseks juba 15 kuud on kangelaslikult tagasi löönud mõrvarlikku agressiooni. Väga suur osa meist on seda viimase enam kui aasta jooksul nii sõnades kui tegudes näidanud. Nii nagu meiegi. Eelmisel aastal lähetasime koos teiste Eesti ettevõtetega Ukrainasse abisaadetise.. Lisaks olen isiklikult aidanud kaasa kahe maasturi saatmisele Ukraina vabaduse eest võitlejatele.

Näidakem oma tegudega, et me ei unusta Ukrainat ja ukrainlasi ning tehkem poeleti ees ka sellele vastav ostuotsus.

Borjomi osanikud

Sanktsioneeritud vene omanikud (Alfa Group) andsid tasuta osa oma aktsiatest (7.73%) Gruusia valitusele, et enamusosalus liiguks nende käest ära. Tehing viidi lõpuni juunis 2022. Valitsuse andmetel on nüüd olukord selline:

Erasmony Limited (Alfa Group) — 49.99%

Black Waters Limited (Patarkatsishvili perekond) — 38.48%

Gruusia valitsus — 7.73%

Väikeosanikud — 3.79%, kellede seas on endine Borjomi töötaja ja teised.

Borjomi esindaja: sanktsioonide all osanik ei saa dividende ega muud kasu

Roman Radko, IDS Borjomi Europe tegevjuht

Võime kinnitada, et Borjomi ei ole ega ole ka kunagi olnud Eestis sanktsioonide all, selle unikaalse mineraalvee müük on legaalne, ettevõte on Gruusia riigi kontolli all ning ükski sanksioneeritud isik ei saa Borjomi müügist kasu. Täiendavalt lisame, et Rahapesu Andmebüroo väljastas 22.07.2022 ametliku kinnituse, et ettevõte ei ole Eesti seaduste järgi sanktsioonide all.

Borjomi 130 aasta vanune kaubamärk on Gruusia rahvuslik uhkus. Seepärast on meil kahju, et 2022. aasta kevadel kehtestasid mitmed riigid meile sanktsioonid ettevõtte tolleaegse aktsionäride struktuuri tõttu. Eesti ei kuulunud nende riikide sekka. Seisime silmitsi tõsiste äriprobleemidega, mis ajendas meid kiirelt tegutsema. Gruusia valitsus pidas omanikega edukalt läbirääkimisi, et saada ettevõtte osanikuks. Selle tehingu tulemuseks oli Vene päritolu aktsionäridelt enamusaktsiate ja kontrolli äravõtmine. Tehing läbis mitmed rahvusvahelised juriidilised auditid, tagamaks kooskõla EL sanktsioone määravate asutuste juhistega. Möödunud aasta suvest on Gruusia valitsus esindatud Borjomi juhtimises juhatuse esimehe ja ühe vaatlejaliikme näol ning riik osaleb ise aktiivselt ettevõtte juhtimises.

Omanikestruktuuri muutusega sai osanikuks ka Gruusia riik ning sellest ajast on Borjomi juhtimine ja kontroll reguleeritud aktsionäride lepingu ja põhikirjaga. See leping tagab, et seni kuni Borjomi aktsionär on sanktsioonide all, ei saa ta ei dividende ega mingit muud kasu sellisest osalusest.

Eestis on üks suurimaid Borjomi tarbijaid elaniku kohta väljaspool Gruusiat ning see Gruusia vesi on olnud väärtusmüügi poolest turuliider.“