GRAAFIKUD | Rahandusminister soovib laenu juurde võtta. Vaata, kus Eesti selle poolest Euroopas asub

Rahandusminister Mart Võrklaev soovib eelarveaugu täita mitte maksude tõstmisega, vaid teisiti. Üks variant on, et Eesti võtab selleks laenu juurde.

2025. aasta riigieelarves on 400 miljoni euro suurune auk, mis plaaniti täita maksude tõstmisega. Rahandusminister Mart Võrklaev ütles aga teisipäeval, et majanduse kehva olukorra tõttu tuleks maksutõus ära jätta ja täita see auk muuga. Ühe võimalusena on räägitud laenu võtmisest, mis tekitas kohe palju vastukaja, nii positiivset kui negatiivset. Pankade ökonomistid on seda ideed juba kiitnud, samas kui keskpank on pigem ettevaatlik.

Kui vaadata, mis seis on laenudega teistel Euroopa riikidel, siis paistab Eesti silma pigem tagasihoidliku laenupoliitikaga.

Eesti võlg on üks väiksemaid

Eurostati 2022. aasta andmete põhjal on kõige suurem riigivõlg Prantsusmaal – 247 miljardit eurot. Teisel kohal on Saksamaa 171 miljardiga ja kolmandal Itaalia 116 miljardiga. Neljandalt kohalt leiab Norra, kelle võlg on ligi kaks korda väiksem – 66 miljardit eurot.

Eesti on laenuvõtmise osas tabeli lõpus. Vaid kuuel riigil oli eelmise aasta seisuga laene alla miljardi euro, sh Eestil 987 miljonit. Meist vähem on laenu võtnud Ungari, Bulgaaria, Leedu, Küpros ja Malta. Kusjuures Malta on võlgu vaid 2,1 miljonit eurot.

Ka SKP-ga võrreldes on seis hea

Kui vaadata, kui suure protsendi moodustavad võetud laenud Euroopa riikide SKP-dest, siis Eesti on kindlalt tabeli viimasel kohal – või esimesel, olenevalt sellest, mis pidi asja vaadata. Nimelt moodustasid Eesti laenud Eurostati andmeil 2022. aastal meie SKP-st vaid 18,5 protsenti – Euroopa riikidest vaieldamatult kõige vähem.

Esikohal on Kreeka, kelle laenud moodustavad riigi SKP-st lausa 172 protsenti. Tabeli eesotsas on ka Itaalia (141%), Portugal (112%), Prantsusmaa (111%), Hispaania (111%) ja Belgia (104%).

Eestiga ühel tasemel on Luksemburg ja Bulgaaria, kelle laenud moodustavad SKP-st vastavalt 24,7 ja 22,6 protsenti.