Kui aastalõpu autoostumöllu tõttu pidi nii mõnigi ostja leppima lattu alles jäänuga, siis praeguseks on olukord juba paranenud. „Täna on laos juba igas hinnaklassis nii uusi kui kasutatud autosid,“ räägib Autoportaal.ee juht Ando Rahu.

Tegelikult on tema sõnul autoostjatel praegu eeliseid veelgi. Näiteks, kui auto soetati eelmise aasta lõpus, siis registreerimis- ning aastamaksus tuleb ikka tasuda. Küll aga on sellel aastal võtnud mitmed autoesindused ja suuremad kasutatud autode müüjad registreerimistasu enda kanda. „Hetkel paistab, et kasutatud autode hinnad ei tõusnud registreerimismaksu võrra,“ sõnab ta. Tõenäoliselt hakatakse registreerimistasu ka edaspidi ühel või teisel moel auto müügihinna ja liisingumakse sisse arvestama.

Coop Liisingu juht Martin Ilves toob välja, et kes on otsustanud osta uue auto käesoleval aastal, siis tema sõiduki registreerimisaastaks on 2025, mitte 2024. „Kolme-nelja aasta pärast autot müües võib just see uuem registreerimisaasta mängida müügis olulisemat rolli kui registreerimistasu,“ räägib ta.

„Enimmüüdud autode puhul on registreerimistasu 500-600 eurot ja moodustab auto hinnast umbes 2-3 protsenti. Ma arvan, et kui auto maksab 30 000 eurot ja registreerimistasu on 500-600 eurot, siis see klienti tegelikult ei mõjuta,“ sõnab Rahu.

Ilvese kogemusel tasub kogusumma asemel mõelda pigem kuumaksete peale. „Kui sa jõuad maksta 300-eurost kuumakset, siis 310 eurot tükki küljest ei võta,“ näitlikustab ta. Samuti toob Ilves välja, et kui vaadata keskmist Eesti peret, kellel on autoliisingu kõrval ka eluasemelaen, siis eelmise aasta euribori langus on mõlema puhul toonud märgatavat leevendust.

Autoturg elavneb taas kevadel

Automaksu ootuses oli aasta lõpp automüüjatele erakordselt aktiivne ning võrreldes 2023. aasta sama perioodiga registreeriti 2024. aasta neljandas kvartalis Eestis uusi autosid üle 4500 võrra rohkem.

Kui vahepeal arvati, et aasta lõpus ostetakse palju suure mootoriga raskeid autosid, siis tegelikult soetati kõige rohkem neid sõidukeid, millel pole väga vahet, kummal aastal seda osta. Kasutatud autodest olid Autoportaal.ee juhi sõnul kõige populaarsemad esmaregistreerimised Eestis Volvo XC60, Volvo XC90 ja Volkswagen Passat. Coop Liisingu vaatest olid uutest autodest kõige populaarsemad Škoda Octavia, Škoda Kodiaq ning Toyota RAV4, kasutatud autodest aga Volkswagen Passat, Škoda Superb ja Škoda Kodiaq.

Praegune vaikelu autoturul on mõlema hinnangul tavapärane ning turg elavneb ootuspäraselt jälle kevadel. Viimast kinnitab Rahu sõnul ka statistika, mille järgi iga aasta aprillis hakkavad autode müüginumbrid kasvama.

Praktilised otsused muutuvad üha olulisemaks

Auto ostu puhul mängivad rolli taotleja maksevõime, vajadus ja mugavus. Järjest enam on see praktiline otsus, kus emotsiooni on vähem. Samas ei usu kumbki, et automaksu tõttu võiksime hakata nägema Eesti teedel väiksemaid autosid. „Meie elustiil, ühistransport ja vahemaad on teistsugused võrreldes Lõuna-Euroopaga. Seal ei paki õhtul kogu pere autosse, et sõita maale. Seetõttu ma ei usu, et vähemalt automaksuga Eestis väikeautode revolutsiooni võiks tulla,“ tõdeb Rahu.

Küll aga näeb ta võimalust, et kui ostjal on valikus 3-4 autot, siis hakkab ta tõenäoliselt arvestama ka seda, milline saab olema soetatava sõiduki registreerimis- ja aastamaks. „Ilmselt hakatakse nüüd rohkem valima sarnastest autodest seda, millel on madalamad maksud.“

Praeguse hinna kõrval tuleks kindlasti vaadata ka seda, kui palju auto maksab viie aasta pärast, leiab Coop Liisingu juht. Eesti tarbijale vastuvõetava hinnaga ja praktilised keskklassi mudelid, nagu Škoda Octavia ja Toyota RAV4, juhivad jätkuvalt turgu. Nende sõidukite kõrge jääkväärtus teeb neist kindla valiku ka järelturul. „Näiteks Toyota RAV4 võib 10 aasta pärast säilitada kuni 40% oma algsest väärtusest,“ märgib Ilves.

Järelturul võib sarnaste sõidukite hinnavahe sõltuvalt margist olla koguni mitu tuhat eurot, seega tuleks mõelda, mis saab sõidukist liisinguperioodi lõpus ja kui likviidne see on. „Rusikareegel on üldiselt see, et kui on auto populaarne uuena, näiteks Škoda Octavia, siis on ta ka järelturul likviidne kaup ja suhteliselt kindel ost,“ räägib Rahu.

Coop Liisingu juht Martin Ilves toob välja, et inimesed on muutunud ka praktilisemaks ning otsitakse autot, mis pakub südamerahu ja millega ei teki tänu garantiile erakorralisi remondikulusid. „20 aastat tagasi oli Eesti mehe unistus kasutatud Saksa auto, nüüd pakuvad konkurentsi ka Jaapani ja Lõuna-Korea masinad. Sellist naabrile elamist on märgatavalt vähem,“ lisab Ilves. Siiski jäävad tema sõnul populaarseks ka 3-6 aastat vanad Saksa automargid, mille esimene hinnakukkumine on ära toimunud, aga millel on endiselt tehasegarantii.

Lühirent päevakorda ei tule

Kahelapselise pere jaoks, kes elab Tallinna lähiümbruses, tööl käiakse linnas, on logistika piisavalt keeruline, et vähemalt ühe auto omamine tasub end kindlalt ära, leiab Ilves. Samamoodi tasub auto omamine ära neile, kes tahavad kasutada autot terve nädalavahetuse mitmel korral kuus. „Üksi elades võib tõesti olla lihtsam rentida kui teha paar-kolm sõitu, aga teatud hetkest pere ja lastega linnast eemal elades muutub auto omamine vajalikuks,“ rõhutab Ilves.

„Rent on mõistlik siis, kui elad ja töötad kesklinnas ning igapäevaselt autot ei vaja. Kui on vaja lapsed lasteaeda viia või maale minna, siis see matemaatika enam ei tööta,“ lisab Rahu.

Ka ühistranspordile ei pruugi Ilvese sõnu loodetud võitu tulla. „Hommikul ja õhtul tekib ikkagi seesama moment, kas sõidad pigem kaks tundi ühistranspordiga või tund aega autoga. Isegi kui pool tundi sellest on ummikus seismine. Aeg on ikkagi väga oluline faktor,“ räägib Ilves.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid