Kodukindlustuse kahjujuhtumite arv kasvas. Enim suurenesid vee- ja tulekahjud ning murdvargused

Salva Kindlustus kogus 2024. aastal ligikaudu 32,5 miljonit eurot kindlustusmakseid ja maksis välja ligikaudu 18 miljonit eurot kahjuhüvitisi. Kodukindlustuse hüvitised kasvasid aastaga 30%, eriti suurenesid veekahjude, tulekahjude ja murdvarguste juhtumid.

Kui 2023. aastal hüvitati Salvas kodukindlustuse raames 1317 juhtumit, siis 2024. aastal tõusis see arv 1508-ni, ulatudes kokku 2,4 miljoni euroni. Suurim osa väljamaksetest läks veekahjude korvamiseks – üle miljoni euro, mis on pea kaks korda rohkem kui 2023. aastal. Tulekahjudega seotud hüvitiste summa kasvas 46% ja ulatus 553 000 euroni. Samuti suurenes koguriski kaitsega kodukindlustuse väljamaksete maht 20%, jõudes 470 000 euroni.

„Hüvitiste kasv peegeldab nii üldist hinnatõusu kui ka remonttööde kallinemist. Samas näeme ka inimeste teadlikkuse kasvu – üha enam valitakse mitmeaastaseid poliise ning koguriski kaitsega kodukindlustus on saanud eelistatud lahenduseks. Ligi 70% Salvas sõlmitud kodukindlustuslepingutest on just koguriskikindlustusega,“ kommenteeris Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu.

Kahekordistunud on murdvarguste ja röövimiste arv, kasvades 2023. aasta 19 juhtumilt 2024. aastal 36-ni. Samade juhtumite väljamaksete kogusumma kasvas peaaegu kolm korda, ulatudes 64 000 euroni. Murdvarguste puhul ei piirdu kahju ainult varastatud esemete väärtusega – sageli kahjustatakse ka aknaid, uksi ning põrandaid või terrasse. Eriti suureks võib kahju kujuneda, kui nähtavale on jäetud auto või sõiduki võtmed, sest sõiduki varguse korral ei kata seda kodukindlustus, vaid vajalik on kaskokindlustus.

„Peaaegu pooled kodukindlustuse juhtumitest on seotud koduse varaga – olgu selleks olmeõnnetus, äikesest tingitud ülepingekahju, ekstreemsed rahetormid või murdvargused. Sageli ei mõisteta, et hoone kindlustamine ei kata automaatselt ka kodust vara. Soovin juhtida tähelepanu, et kodune vara tuleb poliisile alati eraldi lisada,“ rõhutas Soosalu.

Eestit räsivad tormid

Tormikahjud on endiselt sagedased, kuid eriti märgatavalt on kasvanud äikesekahjude arv aprillist detsembrini. Uus trend selles vallas on robotmuruniidukite kahjustumine, samuti on äike rivist välja viinud kodust tehnikat ja automaatikat, sealhulgas hoonete küttesüsteeme, soojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid, territooriumi valgustust ning välibasseini puhastussüsteeme. Salva hüvitas 2024. aastal tormi- ja äikesekahjusid kokku ligikaudu 140 000 euro ulatuses.

„Kuigi 2024. aastal esines Eestis tugevaid torme nii mais, juunis kui ka novembris, oli tekitatud kahju väiksem kui varasematel aastatel. Üheks põhjuseks on kindlasti inimeste teadlikkuse kasv – jagame oma klientidele nõuandeid, kuidas tormideks valmistuda ning miks tuleb hoiatusi tõsiselt võtta. Ennetus on vara kaitsmisel võtmetähtsusega, kuid kindlustus aitab tagajärgi kiiremini likvideerida ja taastada kahjude mõju,“ lisas Soosalu.

Karen Soosalu tõi välja, et kodukindlustust sõlmides tasub hoolikalt läbi mõelda ka omavastutuse suurus. „Kui kindlustada korraga eluase, kodune vara ja vastutuskindlustus, soovitame valida ühesuguse omavastutuse. Näiteks kui veekahju kahjustab nii eluhoonet kui ka kodust vara, rakendub kõrgem omavastutus. Kui hoone omavastutus on 300 eurot ja kodusel varal 200 eurot, tuleb kahjujuhtumi korral tasuda 300 eurot.“ Ta rõhutas, et mida kõrgem on omavastutus, seda madalam on kindlustusmakse, kuid oluline on hinnata, kui suurt osa kahjust ollakse valmis oma vahenditega katma. Mõnel juhul on omavastutus tingimuste järgi automaatselt null, näiteks välisukse või aknaklaasi purunemisel.