RKAS taas tule all: klient süüdistab neid suhtlemisprobleemides, hoolimatuses ja veidras rahakasutuses
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ja Tervise Arengu Instituut (TAI) on pööranud tülli üürilepingu, ootamatu kolimisotsuse ja remonttööde üle, mille varjus kooruvad välja suhtlemisprobleemid ning läbipaistmatu raha kasutamine. Ootamatuid samme on RKAS teinud mitmeid ning TAI direktori Annika Veimeri kiri Kati Kusminile kui RKASi juhile on pikk. Kirjas kohtab mitmeid hüüumärke, mis näitab, et TAI on teatud puhkudel viidud viimse piirini.
Kogu loo keskmes on Hiiu 42 hoone, kus TAI praegu toimetab. Nad on riigilt samas majas üüripinda juurde küsinud, kuid ühtäkki hakkas selguma, et RKASil ja ministeeriumitel on teine plaan. Neile otse seda ei öeldud ning siiani ei ole plaani kohta ühtegi kirjalikku kinnitust. On vaid kuulujutud, omavahelised vestlused ja suusõnalised suunised. Aga milles on siis asi?
Annika Veimeri kiri, mille koopiad on saadetud nii sotsiaal- kui rahandusministeeriumisse, algab tõdemusega, et RKASi ja TAI vahel sõlmitud üürilepinguga seoses on tekkinud väga tõsised probleemid. Eelkõige valmistab TAI-le muret RKAS-i soovimatus kaasata TAI-d võrdväärse lepingupartnerina üüris sisalduvate kõrvalteenuste nagu remonttööde, aga ka võimalike asendustööde, planeerimise ja eelarvestamise protsessi.
„Veelgi enam - meieni on jõudnud kuuldused (sõna on alla kriipsutatud - toim) RKAS-i otsusest, mida RKAS-i väitel toetavad sotsiaalministeeriumi (SoM) ja rahandusministeeriumi (RaM) suulised suunised. Selle otsuse kohaselt peaks TAI vabastama Hiiu 42 hoone C-korpuse (TAI administratsiooni ja keldriruumid) ning võtma selle asemel kasutusele A-korpuse 2. korruse (endised Terviseameti ruumid). Sama saame järeldada (taas alla kriipsutatud - toim) meile 01.12.2017 ootamatult töökorras teatavaks saanud muudatustest TAI 2018. a remonttööde plaanis. Nördimusega tuleb nentida, et tegelikult kuuluvuse järgi TAI juhtimistasandi otsustuse juurde TAI esindajaid ei kaasatud, mis olnuks enesestmõistetav, rääkimata TAI-le kaalutletud ja põhistatud ettepaneku tegemisest üürilepingu muutmiseks ja sellega kaasnevate hädavajalike remont- ning arendustööde kokkuleppimisest," on kirjas pöördumises.
Ühesõnaga peaks TAI saama ka ise otsustada, kuidas nad oma ruume kasutavad ja milliseid remonttöid on neis teha vaja. RKAS tegutseb aga omasoodu, ilma neilt küsimata.
60 000 eurot läks kaduma
TAI jätkab, et varem on RKAS oma praktikas keskendunud peamiselt avariide ja rikete kõrvaldamisele ja remonttöödele, mis tagavad üüripinna säilimise üleandmise seisundis. Sealjuures on vastavaid remonttöid TAI hinnangul tehtud plaanipäratult ja asutust kaasamata. Lisaks ei ole neile antud kokkuvõtvat infot eelmise(te) aasta(te) planeeritud tegevuste tegelikest lõplikest kuludest. Nende mure tuleneb kogemusest, et eelneval aastal TAI-st mitteolenevatel põhjustel tegemata jäänud töödele planeeritud summad ei kandu järgmisesse aastasse. See omakorda põhjustab tegemata tööde kuhjumist.
„Kahjuks viivitati C-korpuse remonttööde teostamisega ja nimetatud tööd jäid 2017. a tegemata. Rene Uuspõllu väite kohaselt ei ole kasutamata jäänud 60 000 eurot 2018. aastasse ülekantav. Seega TAI jaoks lihtsalt „kaduma läinud" summa!," on kirjas RKASile saadetud pöördumises.
TAI rõhutab oma kirjas, et nad mõistavad täielikult riigi (RKAS-i) piiratud rahalisi võimalusi kinnisvarateenuste osutamisel ja asjaomaste kulutuste optimeerimise vajadust. Nad on olnud seni ja on ka edaspidi valmis igakülgseks koostööks mõlemaid üürilepingu pooli rahuldavate kompromisside leidmiseks. „Selleks soovime RKAS-ilt läbipaistvat eelarvestamist ning kaasamise head tava järgivat, kompromissialdist ja TAI huvidega arvestavat koostööd üürilepingu täitmisel."
TAI ei vabasta ruume niisama
Edasi läheb kiri detailidesse, kus on juttu sellest, et TAI on nõus oma seni C-korpuses asunud ruumid vabastama ja võtma kasutusele A-korpuse pinnad, kuid teatud tingimustel. Muuhulgas on kirjas, et uued ruumid peavad olema esinduslikud, sest TAI näol on tegemist rahvusvahelise tunnustusega teadus- ja arendusastususega. TAI soovib detailset infot remonttööde kohta igas etapis. Lisaks soovivad nad aktsepteeritavat lahendust praegu C-korpuse keldrikorrusel asuvatele ruumidele nagu spordiruum (48,1 m2), pesuruum (6,2 m2), terviseprotseduuride ruum (40,3 m2), TAI serveri ruum ning sideruum.
TAI ütleb otse välja, et nad vabastavad ruumid alles siis, kui vähemalt on tehtud A-korpuse 2. korruse remont- ja arendustööd. Nad paluvad RKAS-i kaaluda võimalust määrata üürilepingu täitmiseks kontaktisik, kes on orienteeritud läbipaistvale, kaasavale, sujuvale ja konstruktiivsele koostööle, kus arvestatakse võimaluste kohaselt mõlema poole huvidega, st ka TAI huvidega.
Kuidas TAI kolimisplaanist teada sai?
Edasi on kirjas toodud ära asutuste vahelise suhtluse kronoloogia, mille keskmes on Hiiu 42 hoonega seotud remonttööd 2018. aastal. Siit tulebki välja, et RKAS on teinud kavas kolm olulist omavolilist muudatust, mille käigus on välja jäetud C-korpuse remonttööd summas 106 000 eurot, lisandunud on A-korpuse remonttööd ning jahutussüsteemi remondi kulud on kasvanud varasemalt 6000 eurolt 96 000 peale. Neist C-korpuse remondi ärajätmine oli TAI-le ootamatu ja just see viitaski RKASi plaanile kolida TAI C-korpusest ära. Varem ei olnud keegi sellest rääkinud.
TAI esindaja päris RKASilt aru, et miks tehti otsus nende praeguses töökohas mitte remonti teha. Sven Padar RKAS-ist vastas, et sotsiaalministeerium ei toeta TAI pinnakasutuse laiendamist ehk suuremat pinda töötaja kohta. Rahandusministeerium olla samal seisukohal. Pinda tuleb hoopis optimeerida. Padar ütleb, et on olnud juttu, et TAI pinnale, kui see peaks vabanema, võiks kolida Diakooniahaigla. „Aga see on ainult ideetasandil."
Padar ütleb kirjas veel, et temale teada olevalt ei ole TAI-l rahagi, et A-korpuses lisapinda üürida. Soodustingimustel RKAS pinda välja ei rendi. RKAS ei ole aru saanud, kuidas TAI soovib ruume kasutada ja enne selle teabe saamist ei ole mõistlik investeerida ruumidesse, mille kasutusotstarve või kasutaja võivad muutuda lähiajal. Padar tegi ettepaneku kohtumiseks, kus osaleks ka sotsiaalministeerium.
RKAS võttis otsustamise enda kätte
TAI direktor vastas Padarile, et C korpusesse kolimise otsust ei ole instituut teinud ning RKAS ei ole siiani saatnud vastust A-korpuse lisapindade hinnastamise kohta. Ta ütleb ka, et TAI ei ole tavapärane kontoritööga asutus, kus saaks nii lihtsalt arvutada „pinda ühe töötaja kohta". Kontoriruumide keskmiseks pinnaks on töötaja kohta 8,14 ruutmeetrit (172 töötajat ja 1400,4 ruutmeetrit). Ta ütleb, et kogu üüripinda ei saa aluseks võtta, sest TAI on teadus- ja arendusasutus ning nende kasutuses on muuhulgas ka laborid, koolitusklassid ning suur loengusaal.
TAI lisab oma vastuses, et tegelikult pidi C-korpuse remont olema tehtud juba 2017. aastal ja üldsegi ei ole remont ja TAI pinnakasutus omavahel seotud. Instituut leiab, et kui sotsiaalministeerium ei ole neile lisapindade andmisega nõus, siis järelikult ei plaanita TAI-d ka mujale kolida ning seega on C-korpuse renoveerimistööd endiselt aktuaalne teema. Direktor ütleb, et oleks kahetsusväärne, kui ministeeriumite ja RKASi seisukoht on, et Hiiu 42 A-korpuse 2. korruse edasisi kasutusplaane TAI-ga ei arutata. „Siis tuleb aktsepteerida, et TAI ruumikasutust puudutavad otsused ei sünni asutuses. Suuliste ütluste alusel me aga oma asutuse juhtimisõigusest kindlasti loobuda ei soovi," on kirjas.
Kirja lõpetab direktor lõiguga, kus ütleb, et seda enam oodatakse RKAS-ilt 2018. aasta Hiiu 42 ülejäänud hoone remondikavasid. Eelarve remondiks oli varasemates tabelistes olemas.
„TAI ettepanekud A korpuse 2. korrusele mõistliku rakenduse leidmiseks on kahjuks jäänud igasuguse ametliku vastuseta, selle asemel kuuleme pidevalt (mitteametlikult) nii RKAS-i kui ministeeriumite poolt juttu optimeerimisest. Rõhutan veelkord, et 2. korruse kasutuselevõtmine tööruumidena ei ole seotud TAI administratsiooni väljakolimisega C korpusest. C korpus vajab viivitamatut remonti ka juhul (tegelikult ERITI juhul) kui me teist korrust kasutusele ei võta.
Ei ole paremaks muutunud
2017. aasta 15. detsembril saadetud kirjale RKAS-ilt mingit sisulist vastust ei tulnud. 05.02.2018 toimus TAI direktori Annika Veimeri ja RKASi juhatuse esimehe Kati Kusmini kohtumine.
Seal tutvustas TAI oma positsioone veelgi. Nad ütlesid, et TAI-d häirib, et C-korpuse jätmist ja A-korpusesse kolimist ning erinevaid remondiplaane ei ole nendega arutatud.
„Meieni on läbi RKAS-i esindajate jõudnud üksnes viited „suulistele suunistele" meie jaoks anonüümsetelt (ministeeriumite) ametnikelt. Kes on kõnealuste, sisuliselt TAI strateegiliste juhtimistasandi otsuste vastuvõtjad ja kas antud otsused on ka kirjalikult vormistatud ning argumenteeritud? Heameelega tutvuksime vastavate dokumentidega!," küsisid TAI esindajad.
Lisaks ütlevad nad, et TAI arusaam läheb kahjuks täiesti lahku RKASi arusaamast muutuste edukast juhtimisest ja kaasamise põhimõtetest.
„Selline käitumine RKAS-i poolt on täpselt see, mille tõttu on kahel aastal kogunenud korduvateks aruteludeks RKAS-i kliendisuhete parendamise ümarlaud. Eelnevalt käsitletud näidete põhjal tuleb nentida, et nende ümarlaudade tulemusel midagi paremaks läinud ei ole," on TAI karm tõdemus.
Jahutussüsteemide ootamatu remont
TAI-le tekitas juba varem küsimusi, et miks RKAS nende remondiplaanis jahutusüsteemide probleemi lahendamise eelarve 6000 euro pealt järsku 96 000 eurole tõstis. Selle kohta küsiti aru ning nõuti ka probleemi lahendamise tegevuskava ja analüüsi. RKASi inimene lubas need esitada, aga seda ei ole TAI siiani näinud.
Märtsi lõpus võttis RKASi töötaja TAI esindajaga pärast tööpäeva lõppu telefoni teel ühendust ja andis teada, et töid alustatakse järgmise päeva hommikul. „Loomulikult ei olnud TAI-l muid valikuid, kui sellega nõustuda...," kirjutavad nad ning lisavad, et jääb üles küsimus remonttööde planeerimise ja eelarvestamise pädevusest, kui küsimusega on tegeletud juba 2017. aasta maikuust ja aasta viimase kahe kuuga suurenes planeeritav kulu hüppeliselt 90 000 euro võrra.
Lohakas töö taimede istutamisel
Hiiu 42 hoone hoovis asub bassein, mida ei ole vaja. See on plaanis likvideerida. Võiks olla lihtne töö, aga TAI on siingi mures, sest RKAS plaanib basseini asemele teha haljasala. Loomulikult ilma asutusega konsulteerimata. Mis selles siis halba on?
„TAI-d teeb haljastuse küsimustes ettevaatlikuks varasem kogemus. Näiteks A-korpuse kõrvale rajati jugapuudest hekk, kuhu taimed istutati äärmiselt hoolimatult - praktiliselt juurepalle mulda kinni vajutamata nii, et vastistutatud taimed püsisid vaevu püsti! Isegi veel käesoleval kevadel on lohaka istutamise tagajärjed selgesti nähtavad," on kirjas
See ei ole aga kõik. RKAS peaks vastutama ka haljasalade edaspidise hooldamise eest, aga ka seda nad alati ei suuda.
„C-korpuse ette, vahetult akende alla, rajati elupuudest hekk. Taimed on tänaseks kasvanud juba akna servast kõrgemaks. Kahjuks ei ole senini alustatud heki pügamisega. On mõeldamatu, et hekil lastakse kasvada vabakujuliseks ja seeläbi aknad kogu ulatuses varjata," kurdab TAI.
TAI soovib RKASilt hiljemalt kahe nädala jooksul kirjalikku vastust. Taas tehti ka ettepanek saada kokku, et mõlemad pooled saaks rahuldavad lahendused ja et „luua alus edasiseks edukaks koostööks."
Tundub, et kahe asutuse suusad on kogu protsessi käigus korralikult risti läinud. RKASi jaoks ei ole see aga kindlasti mitte esimene kord, kui kliendid on nendega rahulolematud.
Juba 2016. aastal andsid RKASi kliendid haldaja tegevusele hävitavaid hinnanguid. Loe sellest siit.
Eelmise aasta suvel kirjutas Ärileht RKASi erinevatest äpardustest, kus samuti juttu remondiprobleemidest, kuid isegi suunatud hangesest. Loe seda siit.
Aasta lõpus kirjutasime, et haridusministeerium otsustas RKAS-i teenetest üldse loobuda. Loe sellest siit.
Alles märtsis sai kirjutatud Tööinspektsiooni tõsisest murest seoses RKASiga. Loe seda lugu siit.
