Euroopa Komisjoni kõrge ametnik: meie hinnangul on Eesti tänane pensionisüsteem hea
“Eesti osas on üks väga selge sõnum: päike paistab,” märkis täna Tallinnas esinenud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi asedirektor Kerstin Jorna, kes koos mitme kolleegiga tutvustas veebruari lõpus avaldatud iga-aastast liikmesriikide majandust puudutava analüüsi ja seda just Eestit puudutavas osas.
Jorna selgitas, et Eesti majanduskasv on võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega tugev. Ka on töötuse tase Eestis ajalooliselt madalal tasemel ning tööhõive määr üks EL-i kõrgemaid. Eesti SKP on jõudnud 79%-ni EL-i keskmisest – mis on tohutu hüppe võrreldes Eesti EL-iga liitumiseelse ajaga. Küll aga tuleb selle kõrval suunata pilk ka tulevikku ja seejuures viitas Jorna kolmele peamisele teemale, millega tuleb Eestil tegeleda.
Kolm probleemi
“Tööealise elanikkonna arv väheneb, elanikkond vananeb, see seab surve ka sotsiaalvaldkonnale,” kirjeldas Komisjoni kõrge ametnik, viidates demograafilisele probleemile. Teisena tõi ta välja, et kuigi palgad Eestis tõusevad, ei jõua produktiivsus sellele kasvutempole järgi. Kolmandana sõnas Jorna, et siinne majanduskasv ei ole kaasav, paljud elanikkonnagrupid ei saa sellest kasu.
Küsimusele, millega neist kolmest probleemist peaks Eesti kõige esimeses järjekorras tegelema asuma, ütles Jorna, et neid ei saa üksteisest lahutada. “Mida me oleme rõhutanud ka “Eesti 2035” riikliku arengustrateegia koostamisel, on, et Eesti seaks endale riiklikud eesmärgid ja määraks ära viisid ning vahendid, kuidas sinna jõuda,” lausus Euroopa Komisjoni ametnik.
“Üks asi on investeeringute kava, teine on eesmärkide selgus,” rääkis Jorna. Ta tõi näitena välja kliimaküsimused. “Kuigi Eesti ei ole energiaimportöör – ehk on selles osas väga sõltumatu –, siis teisalt on siinsed tööstused väga energiamahukad, ületades 2,5-kordselt teise riikide näitajaid. Seal on kindlasti paranemisruumi,” sõnas ametnik.
Jorna sõnul peaks olema kõigi Eesti kodanike huvides, et riik jõuaks teistele EL-i liikmesriikidele oma arengus järele. “See aga tähendab, et tööd tuleb teha nii produktiivsuse parandamise, kõikide ühiskonnagruppide kaasamise, välisinvesteeringute suurendamise ja vananeva ühiskonna teemade osas,” märkis ta.
Eelarve puudujääk negatiivne üllatus
Mis puudutab hiljuti avalikustatud Eesti statistikaameti numbreid, mille kohaselt oli Eesti valitsemissektori nominaalne eelarve puudujääk mullu 0,5% SKP-st – mis võib tähendada üle 1% struktuurset defitsiiti –, siis sellele ei soovinud Euroopa Komisjoni kõrge ametnik täna veel hinnanguid anda. “Mul ei ole veel neid numbreid ja mul on raske selles osas seisukohta võtta, kuniks mul neid numbreid ei ole,” põhjendas ta.
Teadupärast kasutab Euroopa Komisjon riiklikku statistikat küll sisendina oma kalkulatsioonide tegemisel, samas aga mudel, mida EL kasutab riikide eelarvete hindamisel, erineb riikide omast. See on alati tekitanud Eestis ka kerget segadust, kuna riikliku statistika järgi on eelarve puudujäägi numbrid olnud alati väiksemad, kui Euroopa Komisjoni arvestustes.
Küll aga tõenäoliselt nõustuvad nii Eesti rahandusministeerium kui ka Euroopa Komisjon seekord, et nüüd on see ületanud lubatud eelarvekõikumised. Kuigi Jorna jäi oma hinnangutes veel hillitsetuks, tõdes siiski majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadis osakonnajuhina töötav Heinz Jansen, et Eesti valitsussektori eelarve puudujääk on tulnud Euroopa Komisjonile negatiivse üllatusena.
“Me ei ole seda veel hinnanud ja ei tee seda ka enne maikuud, kuna ootame ametlikku statistikat, mida Eurostat saaks analüüsida,” rääkis Jansen. Ta toonitas, et Eesti peab hoidma oma valitsussektori kulutustel silma peal, et need ei läheks üle piiri, eriti veel olukorras, kus kulud on väga kiiresti kasvanud. Jansen märkis, et selle olukorra lahendamiseks ei piisa lihtsatest lahendustest.
Mis puudutab aga ühe võimaliku tulevase koalitsioonipartneri Isamaa plaani muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks – mille osas näiteks Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik on öelnud, et sellisel kujul tehtuna võib see tekitada eelmise majanduskriisi eelse mulli –, siis on Euroopa Komisjon sellest plaanist teadlik, kuid nende hinnangul on veel liiga vara sellele hinnanguid anda.
Rahul Eesti senise pensionisüsteemiga
“Ma ei taha taas spekuleerima hakata reformide osas, mis võivad, aga ei pruugi aset leida,” märkis Kerstin Jorna. Ta tõdes, et on teadlik, et see on olnud võimaliku koalitsiooni senistes kõnelustes teemaks. “Me oleme seni väga selgelt öelnud, et meie hinnangul olemasolev süsteem – sellisel kujul nagu ta on üles ehitatud – on hea,” märkis ta.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson möönis, et kui sotsiaalvaldkonnas on Eesti üheks suuremaks murekohaks pensionide ebapiisavus – ehk 42% vanemaealistest elab vaesusriskis –, siis on pensionisüsteemi reformimisel oluline jälgida ka mõju vaesusele ja sissetulekutele pensionieas.
Suure tõenäosusega võtab aga Komisjon nii eelarve puudujäägi kui ka võimaliku pensionireformi teemaks maikuus avaldatavates raportites. Mai alguses avaldab Euroopa Komisjon oma sellekevadise majandusprognoosi ning mai lõpus või juuni alguses järgnevad sellele ka Komisjoni riigipõhised soovitused liikmesriikidele. Tegemist on majanduspoliitiliste suunistega järgmiseks 12 kuni 18 kuuks.
