ÄRILEHT BRÜSSELIS | Kõrge euroametnik: PPP ei ole üldse halb, pigem hea mõte maanteede rajamiseks
Kui hiljuti tõi rahandusministri Martin Helme (EKRE) ettepanek ehitada neljarealised maanteed Eestis avaliku ning erasektori koostöö (PPP) abil kiiresti valmis kaasa tulise arutelu – kuni selleni välja, et tegu võib olla eelarvereeglitest kõrvale hiilimise katsega –, siis Euroopa Komisjon paistab rahastusmudelit soosivat, selgus täna Brüsselis alanud iga-aastasel piirkondade ja linnade nädalal.
„Ma ei näe PPP-s iseenesest midagi halba, otse vastupidi – kui selle abil on võimalik maanteesid kiiremini rajada, seda parem,” rääkis Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor Marc Lemaître täna pealelõunal Brüsselis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade nädala avapressikonverentsil ajakirjanikele.
Küsimus PPP kohta oli initsieeritud Rumeenia raadioajakirjaniku poolt, kes tahtis kõrgelt euroametnikult teada, mida tema arvab olukorrast, kus Rumeenial on võimalik üsna heldelt Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutada, kuid riik ise eelistab teisi rahastusmudeleid, näiteks maanteede rajamisel hoopis avaliku ja erasektori koostööd ehk PPP-d (private-public partnership – ing k).
„Väga lihtsalt öelduna ei näe me selles ebatervet konkurentsi, kuniks Rumeenia kasutab võimalikult hästi ära neid eurorahasid, mis neile eraldatud on,” märkis Lemaître talt küsitu otsese vastusena. Samas tõdes ametnik, et praegu on küll näha, et Rumeenias läheb eurorahade kasutamine vaevaliselt. „Me lihtsalt ei taha, et need vahendid raisku läheks,” märkis ta.
Helme tahab ka PPP-d tee-ehitusel kasutada
PPP on hiljuti ka Eestis päevakajaliseks muutunud ja seda samuti tee-ehituse kontekstis. Rahandusminister Martin Helme teatas augusti lõpus pärast visiiti Saksamaale ja Austriasse, et leidis sealkäigu tulemusel, et just PPP abil saaks Eesti nii oma neljarealised maanteed kui ka Saaremaa silla kiiresti valmis ehitada.
„Olen andnud korralduse ministeeriumil ette valmistada vastav seadusandlik raamistik ning lähiajal viin valitsusse ettepanekud suurprojektide töösse võtmiseks. Loomulikult tähendab see ministeeriumite vahelist konstruktiivset koostööd ja tahet lahendada nii planeeringute, keskkonnateemade kui rahastusega seonduv, et pikalt veninud maanteede neljarealiseks ehitamine lõpuks ometi ellu viia," märkis Helme toona.
Sellele reageeris opositsiooniline Reformierakond tugeva kriitikaga. Riigikogu liige ja endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles, et tegu on kõige kallima rahastusskeemiga, mis nõuab korraliku hulga maksumaksja raha. „Kui asi on selles, et Eesti ei saa eelarvetasakaalu pärast laenu võtta, siis see kõik paistab reeglitest kõrvalehiilimise katsega kui ratsionaalselt läbikaalutud majandusotsusena," leidis Sutt poolteist kuud tagasi.
Selle üle, kas tegu on reeglitest kõrvalehiilimisega või mitte, pidasid nii Helme kui reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi tulist vaidlust ka septembri teises pooles riigikogu riigieelarve komisjonis. Samal ajal on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets on öelnud, et PPP ei tähenda, et Eesti saaks eelarvereeglitest kõrvale hiilida.
Suurim omasuguste seas
Täna Brüsselis alanud ja neljapäevani kestev Euroopa piirkondade ja linnade nädal toimub juba järjekorras 17. korda. Igal sügisel oktoobris aset leidva neljapäevase ürituse käigus saavad kohalike omavalitsuste ametnikud, eksperdid ja teadlased tutvustada häid tavasid ning teadmisi regionaal- ja linnaarengu alal ning anda sisendit EL-i ühtekuuluvuspoliitika arendamisse.
2003. aastal esmakordselt aset leidnud üritus on aasta-aastalt vaid kasvanud – sel aastal küündib sellel osalejate arv üle 9000 inimese, esindatud on 27 liikmesriiki ning nädala raames toimub üle 400 erineva arutelu. Euroopa Komisjoni kinnitusel on piirkondade ja linnade nädal suurim üleeuroopaline avalik üritus omataoliste seas.
