„Istungiaeg on poolte ühisel soovil tühistatud läbirääkimiste pidamiseks,” kommenteeris istungi tühistamise põhjusi Saaremaa meretuulepargi arendaja Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige Veiko Väli.

Ettepaneku läbirääkimisteks tegid arendajad ise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Protsessi on kaasatud ka siseministeerium, kelle vastutusalas on riigi julgeoleku küsimused. Väli sõnul on praegu käimas ka aktiivsed läbirääkimised investoritega, kellel on projekti vastu väga suur huvi.

Suvel käinud intensiivsed läbirääkimised

Just investorite puudumine või kahtlus nende võimaliku päritolumaa osas võis olla üheks põhjuseks, miks kaitsepolitseiamet tegi valitsusele soovituse mitte algatada hoonestusloa menetlust Saaremaa läänerannikule plaanitavale 100 tuulikuga 600MW meretuulepargile, mille hoonestusloa taotlused andis Saare Wind Energy OÜ juba 2015. aasta aprillis. Ärileht on kajastanud ka muid võimalikke keeldumise põhjuseid.

Samas kinnitasid ettevõtte osanikud Veiko Väli ja Kuido Kartau juba aasta alguses Ärilehele, et neil pole plaanis kaasata meretuulepargi arendamisse ei Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha. Tolleks hetkeks oli tulnud pakkumisi nii Suurbritanniast kui ka Saksamaalt.

Kuigi arendajad praegu pooleliolevate läbirääkimiste kohta lähemaid selgitusi ei jaga, märkis Väli, et peab seejuures ära märkima produktiivse koostöö EAS-i välisinvesteeringute keskusega. Selgub, et just nende kaasabil leiti investor, kellega praegu aktiivsed läbirääkimised käimas on.

„Me külastasime koos maikuus Suurbritannia suurimat taastuvenergiamessi, mis iga-aastaselt mai kuu keskel Šotimaal Glasgow’s toimub. Me olime Saare Wind Energy omanike koos seal,” rääkis EAS-i välisinvesteeringute keskuse konsultant Lääne-Eestis Sulev Alajõe, kes arendajad potentsiaalse investoriga kokku viis.

„Minuga võttis ühendust üks suurimaid tegijaid avamere tuuleenergia vallas ja küsis olukorra kohta. Kohtumise lõppedes ma ütlesin, et meil on siin ka üks ettevõte kohal, kes nagunii on oma äriplaani üles ehitanud selliselt, et nad teevad ise ettevalmistused lubade ja keskkonnamõjude hindamise osas ära ja seejärel kaasavad strateegilise investori,” kirjeldas Alajõe.

Tema sõnul esimesed läbirääkimised arendajate ja võimaliku investoriga toimusidki seal. „Sellest ajast alates olen ma näinud seda projekti kui ühte perspektiivsemat selle (meretuuleenergia – S. L.) valdkonna arengu kiirendajat Eestis,” märkis Lääne-Eesti välisinvesteeringute konsultant.

Alajõe märkis, et on kevadest peale olnud selle projektiga seotud ning püüdnud omalt poolt aidata kaasa ka sellele, et vastasseisu asemel valitsuse ja ettevõtte vahel Eesti riik pigem asjast võidaks ning arendajad saaks projektiga ikkagi edasi liikuda. „Räägitakse pigem kohtuvälisest lahendusest,” märkis ta.

Tugev investor võiks kahtlused maha võtta

Kuigi algse plaani kohaselt ei olnud arendajatel kavas strateegilise investori leidmisega projekti niivõrd varases algusjärgus tegeleda, siis pärast kevadise tõrke tekkimist on see muutunud väljapääsmatuks.

„See on vajalik selleks, et anda avalikkusele selge märk, et kaasatakse väga tugev tegija, kellel on väga pikk kogemus, tugev oskusteave, korralik rahaline võimekus – sellise signaali andmine oleks kindlasti kõigile kahtlejatele piisav,” märkis Alajõe. Tema hinnangul võivad arendajad jõuda investoriga kokkuleppele juba selle aastanumbri sees.

Erinevaid meretuulepargi projekte on Saaremaa meretuulepargi kõrval juba mõnda aega Eestis arendatud, kuid erinevatel põhjustel ei ole nendega kuskile jõutud. Saare Wind Energy projekti kasuks räägib see, et alale, kuhu see on plaanitud, on väga vähe piiranguid.

Kuigi veel projekti arendama asudes hindasid Saare Wind Energy osanikud projekti maksumuseks umbes 1,7 miljardit eurot, siis nüüd võib see summa jääda tehnoloogia odavnemise tõttu suurusjärku 1,3 miljardit.