Tallinki suurosanik Enn Pant viimasest 15 kuust: meie kahjum on praegu 200 miljonit eurot aastas

Kai ääres igavleva reisilaeva tühjas restoranis rääkis Tallinki suuromanik Enn Pant intervjuus Toomas Sildamile, mismoodi on ettevõte viimase 15 kuuga uue reaalsusega kohanenud, mismoodi kriisis raha põleb ja mis ta arvab valitsuse otsustest ja piirangutest, vahendab ERR-i uudisteportaal.

"Ei usu, et oleme kukkumise äärel. Aga loomulikult, seoses selle erakordse olukorraga oleme püüdnud kohaneda nii palju kui võimalik. Neid liine, mida sõita ei saa, sealt on inimesed maha kirjutatud ja laevad seisma pandud. Neid liine, mida saab, neid sõidame edasi," rääkis Pant.

Kui 2019. aastal sõitis Tallinki laevadega kümme miljonit inimest aastas, siis 2020. aasta resultaat oli 3,7 miljonit. Tallinki suuromanik tõdeb, et see tõesti on tekitanud kivina langemise tunde. Küsimuse peale, kui palju rahalist kahju on kriis laevafirma tekitanud, ütles Tallinki suuromanik, et kui arvestada, et varasemalt teenisid nad 70–80 miljonit kasumit aastas, eelmise aasta kahjum oli aga üle 120 miljoni, siis teeb see 200 miljonit [kahjumit] aastas.

Ühtlasi nendib Pant, et kriisis on kõik valitsused väga palju valesid otsuseid teinud ning maailmas ringi käies on näha, kuidas igasugust mittetegemist ja lollust põhjendatakse nüüd koroonaga. "Kui vaadata valitsuste piiranguid, siis üpris paljud on poolsoovituslikud, sest nad teavad, et juriidiliselt ei ole neil õigus selliseid piiranguid kehtestada," märkis ta.

Ka tõdes Tallinki suurosanik, et ta ei mõista, miks Soome nii kiivalt piire kinni hoiab. "See on tõeline müstika. Ma ei saa aru, miks Soome valitsus seda teeb. Võib-olla on see protektsionism – oma teenindajate, oma restoranide toetamine… Natuke naljakas on see kõik."

Loe pikemalt ERRist.

Kuigi eile teatas Soome valitsus, et on otsustanud uuest nädalast ehk 7. juunist Eestiga töörände taastada – see tähendab seda, et emmas-kummas riigis tööl käijad ei pea enam eneseisolatsiooni jääma –, võib sinna esialgu reisida ainult lennukiga.

Eesti ametiasutused on viimasel ajal väga palju vaeva näinud, et nii tööränne kui ka reisimine üleüldiselt kahe naaberriigi vahel taastuks, seni pole see siiski piisavalt vilja kandnud. Praegu pole teada, millal võiks olla lootust lisaks lennukile ka laevaga Soome saada ning millal võiks töörände kõrval ka tavareisija üle lahe saada.

Eile avaldasid suur osa Läänemerel sõitvaid laevafirmasid ja mitmed suuremad Soome sadamad sealses päevalehes Helsingin Sanomat avaliku pöördumise Soome valitsusele, kus kutsusid reisimist taastama, et säilitada tuhanded töökohad, mis nendes ettevõtetes on. Ühtlasi juhtisid nad tähelepanu sellele, kui ebavõrdselt neid koheldakse.