Theranose suurele pettusele sai jälile The Wall Street Journali ajakirjanik John Carreyrou, kes oma raamatus detailideni kirjeldab, kuidas ta paljastava looga välja tuli ning kuidas Theranose juht ja omanik Elizabeth Holmes üritas igal viisil loo tegemist ja ilmumist takistada.

Kõigele vaatamata ilmus artikkel 2015. aasta oktoobrikuus ja raputas Silicon Valleyt kui üks suurimaid pettuse lugusid, mida idufirmade maailmas on nähtud.

Ärileht avaldab katkendi peatükist „Kahjude piiramine", milles Holmes on ära tinistanud meediamagnaadi, kuid kas mees aitab teda loo ilmumise peatamisel?

Vahepeal oli Holmes kulisside taga leidnud teise tee, kuidas loo avaldamist takistada.

Märtsis, kuu aega pärast seda, kui ma ettevõtte tegevust uurima asusin, oli Theranos lõpetanud järjekordse rahastusvooru. Ma ei teadnud, et seal oli juhtinvestoriks Rupert Murdoch, Austraalias sündinud meediamagnaat, kes kontrollis WSJ emafirmat News Corporation. Selles voorus õnnestus Theranosel koguda üle 430 miljoni dollari ja 125 miljonit pärines just Murdochilt, kes oli nüüd firma suurim investor.

Murdoch oli Holmesiga tutvunud 2014. aasta sügisel Aasta Läbimurdja õhtusöögil, mis oli üks Silicon Valley suurimaid galaüritusi. See toimus NASA Amesi uurimiskeskuse esimeses angaaris Mountain View's ja seal said auhindu need, kes olid andnud suure panuse bioloogia, fundamentaalfüüsika ja matemaatika valdkondades. Auhinna oli ellu kutsunud venelasest tehnoloogiainvestor Juri Milner ja seda ettevõtmist toetasid ka Facebooki rajaja Mark Zuckerberg, Google'i kaasasutaja Sergei Brin ja Hiina tehnikamagnaat Jack Ma. Õhtusöögi ajal tuli Holmes Murdochi lauda, tutvustas ennast ja hakkas temaga vestlema. Holmesist jäänud head esmamuljet süvendas ka Milner, kes kiitis teda, kui Murdoch hiljem küsis, mida Milner sellest neiust arvab.

Nad kohtusid taas mõni nädal hiljem meediamagnaadi Põhja-California rantšos. Murdochil oli vaid üks ihukaitsja ja teda üllatas Holmesi kaasa võetud turvameeskonna suurus. Kui magnaat Holmesilt küsis, miks tal seda vaja on, vastas naine, et tema nõukogu nõuab seda. Rantšo teenijaskonna serveeritud lõunasöögi ajal tutvustas Holmes Murdochile tema firmasse investeerimise võimalust ja rõhutas eriti, et ta otsib just pikaajalisi investoreid. Ta hoiatas, et mehel ei tasu esialgu oodata kvartaliraporteid ja samuti ei plaani ettevõte niipea börsile minna. Investeerimispakett, mis hiljem Murdochi Manhattani kontorisse saabus, väljendas sama sõnumit. Seda saatva kirja esimeses lõigus teatati, et Theranos plaanib „pikemaks ajaks" jääda erafirmaks ja neid kahte sõna korrati lausa viisteist korda.

Murdoch oli varemgi Silicon Valley idufirmadesse raha paigutanud. Ta oli varakult investeerinud Uberisse ning see 150 000 dollari suurune algpanus kasvas 50 miljoni dollarini. Kuid erinevalt suurtest riskikapitalifirmadest ei uurinud Murdoch nende idufirmade tausta kuigi põhjalikult. 84-aastane magnaat usaldas investeerimise puhul kõhutunnet ja seni oli see lähenemine teda hästi teeninud, kuna ta oli üles ehitanud ühe maailma suurimatest meedia- ja meelelahutusimpeeriumidest. Murdoch tegi enne Theranosesse investeerimist ainult ühe telefonikõne, arutades asja Clevelandi kliiniku tegevdirektori Toby Cosgrove'iga. Holmes oli maininud, et ta annab varsti teada partnerlusest selle maailmakuulsa südameuuringute keskusega. Sarnaselt Juri Milneriga oli ka Cosgrove'il varuks vaid häid sõnu, kui Murdoch tema arvamust küsis.

Theranos oli selgelt suurim investeering, mille Murdoch oli kunagi teinud, kui kõrvale jätta talle kuuluvad meediaettevõtted, mille sekka kuulusid 20th Century Foxi filmistuudio, Foxi televõrgustik ja Fox News. Holmesi karisma ja visioon võlusid mehe ära, kuid abi oli ka tema esitatud finantsprognoosidest. Holmesi saadetud investeerimispaketis ennustati 2015. aastaks 330 miljoni dollarilist kasumit ühemiljardilise tulu juures, ning 2016. aastaks pidi tulu kahekordistuma ja kasum ulatuma 505 miljoni dollarini. Firma väärtuseks hinnati nüüd 10 miljardit dollarit, kuid eelmainitud numbrite tõttu tundus see isegi odav.

Murdoch sai kindlust juurde ka sellest, et tema teada oli Theranos kaasa tõmmanud teisigi lugupeetud investoreid. Nende hulgas olid Cox Enterprises, Atlantas asuv perekondlik konglomeraat, mille esimees Jim Kennedy oli tema hea sõber, ja Walmarti omanikud Waltonid. Teiste tuntumate investorite hulka, kellest Murdoch ei teadnud, kuulusid näiteks New England Patriotsi jalgpalliklubi omanik Bob Kraft, mehhiklasest miljardär Carlos Slim ja itaallasest tööstur John Elkann, kellele kuulus kontrolliv osalus Fiat-Chrysleris.

Selleks ajaks, kui meie Mike Siconolfiga juuli lõpu poole sitsiillaste muistsetest kalapüügitarkustest vestlesime, oli Holmes Murdochiga maha pidanud juba kolm erakohtumist. Viimane neist oli toimunud samal kuul, kui ta võõrustas meest Palo Altos ja näitas talle miniLabi. Külaskäigu jooksul tegi Holmes juttu ka minu loost ja teatas talle, et minu kogutud info ei vasta tõele ning teeks avaldamise korral Theranosele palju kahju. Murdoch ei hakanud midagi lubama, vaid teatas, et ta usaldab sellistes asjades ajalehe toimetajaid.

Septembri lõpu poole, kui artikli avaldamine polnud enam kaugel, kohtus Holmes Murdochiga neljandat korda, seda News Corporationi hoone kaheksandal korrusel keset Manhattanit. Minu töölaud WSJ uudisteosakonnas asus vaid kolm korrust allpool, kuid mul polnud aimugi, et Holmes majas viibib. Ta tegi taas juttu minu loost ja see näis talle üha enam muret valmistavat. Ta tundus lootvat, et Murdoch lubab sellele lõpu teha. Kuid suurest investeeringust hoolimata keeldus Murdoch taas sekkumast.

See oli katkend kirjastis Pilgrimi poolt välja antud John Carreyrou raamatust „Vere Pettus. Silicon Valley idufirma saladused ja valed"

Theranose loost on ilmumas ka film, mille peaosas on Jennifer Lawrence.

Sellest, kuidas staaridufirmasse Theranos uskus ka Eesti taustaga tippinvestor loe siit.

Ka The Wall Street Journali avastusest kirjutasime me veidi. Loe seda siit.

Mis aga ajendas Elizabeth Holmesi suurpettusega tegelema, seda loe siit.